Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tarbeautomüük märtsis vedas samuti üles
Ehkki võrreldes 2009. aasta märtsiga, müüdi Eestis 2010. aasta märtsis uusi tarbesõidukeid üle kümnendiku vähem, saavutati selle aasta alguskuude taustal poole paremad tulemused.
Kui 2009. aasta märtsis müüdi Eestis uusi tarbesõidukeid 132, siis selle aasta märtsis 116 ehk 12,1% vähem.
Samas selle aasta jaanuarinäitu (78 tarbesõidukit) ületas märts 48,7%-ga ja veebruarinäitu (69 tarbesõidukit) 68,1%-ga.
Segmenditi läksid enim kaubaks väikekaubikud kaubaruumiga alla 4m3 (36 tükki). Järgnesid kaubikud täismassiga 2,8-3,49 tonni (19) ja kaubikud täismassiga kuni 2,79 tonni (17). Edasi tulid kaubikud täismassiga 3,5 tonni (13). Pick-up tüüpi masinaid läks müüki 9, sadulveokeid samuti 9, järgnesid veokid täismassiga 3,5 tonni. Lisaks müüdi enam kui 32 istmega busse 3, muid veokeid 2. Veokeid täismassiga 12-15,99 tonni läks müüki 1, busse istmete arvuga 20-32 samuti 1.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige popim tarbeauto märgi järgi oli Peugeot, teine Mercedes-Benz, kolmas Ford.
Nii uusi sõidu- kui tarbeautosid müüsid automüüjad täna mais aasta kõrgeimal tasemel. Kaubaks läks Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) andmeil 769 sõidu- ja 123 tarbeautot.
Kaheksa kuuga müüdi Eestis 879 uut tarbeautot ehk seitse protsendi enam kui mullu samal ajal. Augustimüük aga tähistab viimase pooleteise aasta parimat tulemust.
Amserv Auto tegevjuhi Mart Mägi tõdemusel osutab märtsikuine automüügi paranemine peale hooajateguri ka toibuvale majandusele. Elavnemine algas just märtsi lõpus.
Kolmandat kuud järjest kasvas tarbeautode müük eelmise aasta sama kuuga võrreldes. Juulis müüdi 122 tarbeautot, mida on pea kaks korda enam kui aasta varem.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.