Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puidueksport pääses taas liikuma
2009. aastat iseloomustas kõige enam erakordselt heitlik olukord puiduturul. „Kui esimesel poolaastal puidu müük praktiliselt seiskus ning kaubale polnud ostjat võimalik leida ka omahinnast madalama hinnaga, siis teisel poolaastal suudeti uute turgude ning kaubagruppide toel müük taas käivitada,“ sõnas RMK finantsjuht Anneli Viik.
RMK 2009. aasta tulud olid esialgsetel auditeerimata andmetel 1,464 miljardit krooni ja puhaskasum 149,5 miljonit krooni; riigieelarvesse kanti varasemate aastate jaotamata kasumi arvelt 680 miljonit krooni.
Valdava osa tuludest teenis RMK puidu müügist. Puitu müüdi 2,36 miljonit kuupmeetrit kokku 1,214 miljardi krooni eest. Palgid moodustasid kogu müügimahust 46%; paberipuiduna müüdi 40%, küttepuiduna 11% ning hakkpuiduna 3%. Puiduturu madalseisust hoolimata õnnestus raiemahtu kasvatada ning puitu müüdi 12% suuremas mahus kui eelneval aastal. Keskmine puidu väljamüügi hind langes aastaga seevastu 33% 770 kroonilt 514 kroonini.
RMK 2008. aasta tulud olid 1,7 miljardit krooni ja puhaskasum 110,7 miljonit krooni. Puitu müüdi kokku 2,1 miljonit kuupmeetrit. 2010. aastaks on kavandatud puidu müügi mahtu kasvatada 2,5 miljoni kuupmeetrini; eelarve kasumiprognoos on sarnaselt 2009. aastaga tehtud 150 miljonile kroonile.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele