Impordihinda kergitab kallinev naftasdaadus

Naftasaaduste sisseveohinnad olid novembris 15% kõrgemad kui eelneval kuul ja näitasid üle pika aja kasvu (2%) ka aastases võrdluses. Samuti jätkus kerge impordihindade tõus puidu ja puittoodete osas, pärast rohkem kui aastast perioodi olid hinnad ka eelmise aasta tasemest kolme protsendi võrra kõrgemad.

Novembris oli palgi ekspordihind eelneva kuuga võrreldes taas paari protsendise kasvuga, mistõttu aeglustus ka aastane langustempo, jäädes ikkagi veel kõrgeks (-23%). Jätkus ka metallide väljaveohindade languse pidurdumine aastases võrdluses, kuid hinnad olid veel siiski viiendiku võrra madalamad. Eelmise aasta novembrist suutsid kõrgemate hindadega müüa oma tooteid välisturgudele vaid rõivatööstuse ettevõtted ja ehitusmaterjalide tootjad (kasv võrdselt 4%). Oktoobrikuuga võrreldes oli veel peale eelpool nimetatud harude ekspordihinnad paari protsendi võrra kõrgemad puidutööstuses ning kummi-ja plastitööstuses.

Järgneval kuul ekspordi- ja impordihindade osas olulisi muutusi ei toimu, sest ka nafta maailmaturuhind on detsembris näidanud stabiliseerumise trendi.

Statistikaameti andmetel langesid novembris tootjahinnad töötlevas tööstuses eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,7%, oktoobrist olid hinnad 0,1% kõrgemad. Hindade tõusu hoiab tagasi nõrgana püsiv nõudlus nii sise- kui välisturgudel.

Novembris jätkas hinnalangus kiirenemist toiduainete tootmises, kus aastaga langesid hinnad 7,2%. Sektori sees on hinnad kahanenud kõige enam piimatööstuses, olles aastatagusest tasemest ligi viiendiku võrra madalamad. Samas on viimasel kahel kuul hinnad võrreldes eelmise perioodiga tõusnud, kuna piima kokkuostuhinna langus on peatunud ning samuti on hakanud paranema välisnõudlus. Suurematest allharudest on hinnad lihatööstuses aastaga kerkinud 2% võrra, kuid joogitootmine odavnes 1,4% ning kalatootmine 1,8%.

Neljandat kuud järjest on aastases võrdluses hinnad kallinenud puidutööstuses. Eelnev mõõnaperiood nõudluse poolel ning kehvad ilmaolud vähendasid tooraine varumist, mistõttu on sisendid kallinema hakanud. Aastatagusest ajast on puidutööstuses tootjahinnad 1,2% kallimad, oktoobriga võrreldes jäid hinnad pea muutumatuks. Samas on ka sektoreid, mida üldine hinnalangus on vähem mõjutanud. Hinnalangus on vähem puudutanud rõivatootmist ning keemiatööstust, kus aastaga on hinnad kasvanud vastavalt 0,7% ja 5%. Metalltoodete tootmine on aastaga odavnenud 13,8%. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt novembris küsitletud ettevõtjatest prognoosis enam kui kolmveerand hindade püsimist praegusel tasemel. Ülejäänud ettevõtjate hulgas oodati hinnalangus veidi enam kui tõusu. Tõenäosus hindade edasiseks languseks oli suurem metalltoodete tootmises ning elektrimasinate ja aparaatide tootmises.