Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kojutoomine kosutab kaugmüüki
Kui Eesti Post alustas 1990ndate aastate algul postimüügipakkide vahendamist tellijatele, siis oli juba suur asi, et kaupa sai tellida kataloogist ja tellitu oli paari nädala pärast postkontoris. Nii algas postimüügifirmade võidukäik, mis päädis 1990ndate aastate lõpus ligi 12%-lise osaga kogu jaekaubandusest. Edasi on lisandunud e-kaubandus ja kaugmüük üldiselt, kus müüjad müüvad nii kataloogi kui ka interneti vahendusel, kuid mis protsentuaalselt on pidevalt jaekaubandusele alla jäänud. Tänaseks on kaugmüügi osakaal jaekaubandusest stabiilselt ligikaudu 1%, samal ajal on vastav protsent Skandinaaviamaades ligikaudu 4, Saksamaal 7. Kui vaadata ookeani taha, siis USA-s on vastav osakaal üle 10%. Järelikult on midagi korrast ära - areng on kuhugi seisma jäänud.
Peamiste põhjustena tänase olukorra ja 1990. aastate vahel võib välja tuua jaekaubanduse suurema kontsentreerituse kaubanduskeskustesse, mis on andnud klientidele võimaluse sooritada kõik ostud ühest kohast ning varasemast mitmekesisem kaubavalik. Kui varem oli võimalik postimüügist tellida kaupa, mida poest ei olnud võimalik osta, siis tänaseks on see eelis kadunud.
Oma põhiolemuselt ei erine Eesti kaugmüüjate ärimudel teiste maade praktikast. Eesti ettevõtete oluline erinevus edukamate riikidega seisneb kaupade kättetoimetamise kiiruses.
Selleks, et oma müügimahtusid kasvatada, peaksid ettevõtted suutma lühendada perioodi alates kauba tellimisest kuni kättetoimetamiseni.
Põhjamaade näite varal võib öelda, et hind ei ole tarbija jaoks ainus põhjus, miks eelistada postimüüki jaekaubandusele. Oluliseks peetakse teenuse mugavust ning laia kaubavalikut. Üha rohkem tellimusi vormistatakse interneti teel, mis võimaldab klientidel oste sooritada neile kõige sobivamal ajal ning kiirelt leida neile sobiv kaup. Mugavus ei ole oluline ainult kauba tellimisel, vaid ka saadetiste kättesaamisel, mille puhul on tähtis erinevate kanalite olemasolu.
Kui varem olid Eesti kliendid postimüügi kaudu tellitud ostu nõus ootama nädalaid, siis täna on selge, et 1-8 nädalane tarneaeg võib olla postimüügifirmadele takistuseks uute klientide leidmisel. Näiteks USA-s, Saksamaal ja Austrias tuuakse kogu tellitud kaup koju kätte mõne päeva jooksul peale kauba tellimist. Samas on senini Eestis tellitud kauba koju viimise osakaal olnud alla 10% ning 90%-le pakkidest peavad inimesed ise järele minema.
Selle aasta juulist käivitas Eesti Post pilootprojektina postimüügipaki kojutoomise – näiteks toimetame täna 80% kataloogikaubamaja Anttila pakkidest koju ning tellijad on selle hästi vastu võtnud. Teenusega on liitunud ka teised postimüügikaubamajad – Select, Hansapost, Quelle, Otto, Bon Prix, 3Suisses. Loodame, et 2010. aastal viib Eesti Post tellijale otse koju üle 50% tellitud kaupadest, mis ületab oluliselt meie naaberriikide vastavaid näitajaid.
Seotud lood
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
3
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
4
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
5
Viimased uudised
Keeld tooks sadadesse miljonitesse ulatuvad kohtuasjad
Konverentsid
Hetkel kuum
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Kütuse hind pole enam üksnes tarbija mure
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele