Surve tootjahindadele ekspordile-impordile jätkub

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest prognoosis enamus hindade püsimist praegusel tasemel. Edasist hinnalangust peeti tõenäolisemaks metalltoodete tootmises.

Septembris toimusid ekspordi- ja impordihindade osas sarnased muutused. Eelmise kuuga võrreldes tõusid hinnad võrdselt 0,2% ja aastane langustempo pidurdus 0,1 protsendipunkti võrra. Ekspordihinnad olid eelmise aasta septembrist keskmiselt 5,1% ja impordihinnad 6,8% madalamad. Ekspordihindade kuist hinnatõusu mõjutas enim toiduainete ja jookide väljaveo hindade kasv. Impordihinnad tõusid kuuga enim puidu ja puittoodete osas.

Kui eelmisel kuul palgi ekspordihindade langus pidurdus, siis septembris see kiirenes taas mõnevõrra (aastane langus -32%). Metallitootmises on ekspordihinnad püsinud alates juunikuust 30% võrra aastatagusest perioodist madalamad. Hinnalangus on süvenenud jätkuvalt keemiatööstuses (aastaga -12%), tulenevalt nõrgast välisnõudlusest. Oluliselt on aeglustunud siiani ainsana kiire hinnatõusuga olnud turba ekspordihinna kasv (19%lt 9%ni), mille taga on aga eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Aastaga on suutnud veel ekspordihindu tõsta rõivatootjad, viimastel kuudel on kasv ulatunud 4–5%ni.

Septembris püsisid naftasaaduste impordihinnad peaaegu eelmise kuu tasemel ja aastane hinnalangus oli samuti 31%. Metallide sisseveohinnad olid endiselt ligi viiendiku võrra aastatagusest perioodist madalamad. Puidu ja puittoodete impordihinnad tõusid kuises võrdluses taas paari protsendi võrra, mis viis aastase langustempo minimaalseks (-1,5%). Siseturul on puidu hinda kergitama hakanud nõudluse suurenemine energeetikasektoris.

Järgnevatel kuudel võib jätkuda ekspordihindade mõningane surve ülespoole, tulenevalt välisnõudluse stabiliseerumisest. Impordihindu võib taas mõjutama hakata nafta maailmaturuhinna tõus.