Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lisatasudest viiendik käibest
Euroopa üks soodsamatest lennufirmades Ryanair oli mullu lisateenuste kasumlikkusest nelja parema lennuettevõtte seas, selgub IdeaWorksi uurimusest.
Ryanair küsib lisaraha nii toidu eest pardal kui ka registreeritud pagasi eest. Tulemusega on lennufirma Euroopa kasumlikem lisateenuste käibega ettevõte, kasvatades lisateenustelt teenitut kolme aastaga 73% võrra.
Lennufirma on maksustamisega saanud reisijate seas kuulsuse kui lennufirma, mille piletihind võib lisateenuste tõttu kerkida oluliselt lennupileti enda hinnast kõrgemaks.
Näiteks peab reisija maksma ca 180 krooni registreeritud esimese pagasiühiku eest ja 360 krooni iga järgmise eest. Pagasikäitluse tasu ühe suuna kohta moodustab ca 90 krooni, samuti ka check-ini tasu suuna kohta jne.
Kaks nädalat tagasi teatas lennufirma, et kergitab pagasitasusid oktoobrist - esimene registreeritud pagasiühik hakkab seega maksma üle 500 krooni.
Lennufirma kommenteeris uuringu tulemusi, et Ryanair pole pelgalt lennufirma, vaid säästujaekaubandushiid pilvede kohal.
"Lisateenuste käive võimaldab meil Euroopa soodsamaid lennupiletihindu pakkuda," kommenteeris lennufirma.
Ryanairi näol ei ole tegemist ainsa lennufirmaga, kes lisateenuste eest lisaraha küsib. Sama eeskuju on järgimas ka pikamaalendude pakkujad - näiteks miljardäri Richard Bransoni lennufirma Virgin Atlantic teatas eile, et turismiklassi reisijad saavad alates 25. novembrist registreerida vaid ühe ühiku pagasit. Iga järgmise koti registreerimine hakkab maksma vähemalt ligi 600 krooni.
Oktoobrist maksustab pagasit ka British Airways. Esimene ühik maksab veidi üle 500 ja iga järgmine enam kui 1500 krooni. Samuti maksustab lennufirma suuremõõtmeliste asjade, näiteks spordivarustuse vedu, pardal.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hääletus on avatud novembri lõpuni!
DSV tänu Schenkeriga ühinemisele globaalselt suurima käibekasvuga logistikafirma
Turuliidrilt ja riigilt nõutakse miljoneid eurosid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele