Kommentaar: välisnõudlus paneb elu käima

Iga positiivne majandusuudis maailmast on praegu rõõmusõnum. Iseäranis väikeriikidele, kelle majandus sõltub paratamatult välisnõudlusest, mida kehastab eelkõige suurte käekäik.

Äsjaseid teateid Saksamaa või Prantsusmaa majanduskasvu taastumisest tuleb siiski veel tinglikuna võtta. Jutt on ju II kvartali paremusest I suhtes, sedagi mõlema puhul napilt 0,3 protsenti. Kuid hea seegi, vähemalt emotsionaalses mõttes.

Õnnetuseks on globaalne kriis räsinud kõige karmimalt just meie ekspordi peamisi sihtriike. Aastaarvestuses osutus Eesti nagu ka teiste Põhja- ja Baltimaade jaoks üliolulise Saksamaa majanduse langus süvenevalt sügavaks. I kvartali SKP 6,4protsendilise langusnumbri kõrvale tuli II kvartali -7,1. Ka pole esialgu teada, kas sakslaste-prantslaste 0,3protsendiliste kvartalikasvude taga on toetuspakettidega kinnimakstud sisetarbimise ühekordne elavnemine, mil pole erilist mõju tootmisele ja turgudele, või juba midagi enamat.

Sakslaste puhul külvab kahtlusi nii tööstuse kui ka väliskaubanduse jätkuvalt ülimalt nigel seis. Esimese poolaasta tööstustoodangu aritmeetilise kuukeskmise langus on neil 2008. aasta sama ajaga võrreldes 21 protsenti, eksport jääb alla isegi 23 protsendiga. Eesti jaoks olulisem on aga Saksamaa impordi 18protsendiline kängumine. Kuulub ju Saksamaa koos Soome, Rootsi, Venemaa, Läti ja Leeduga meie ekspordi kuue suurima sihtriigi hulka, kelle osatähtsus koguekspordis on viimaseil aastail küündinud 2/3ni (mullu nt 63 protsenti).

Tööstustoodangu ja impordi langusnumbrite poolest kuuluvad need vähemalt Euroopa absoluutsesse tippu. Esimesel poolaastal vähenes Rootsi nõudlus muu maailma kaupadele eurodesse ümber arvestatuna 33 protsenti (devalveerunud kroonides mõõdetud "vaid" 22 protsendil pole väljast vaadatuna mingit tähtsust) ja Soomel viie kuuga 35 protsenti. Lätlaste-leedukate impordinõudlus kahanes vastavalt 41 ja 44 protsenti, Venemaal (dollarites mõõdetuna) 42 protsenti.

Koduste veendumuste kohaselt edukalt, kuid kiretu statistika pilgu läbi ebaõnnestunult kriisipakette kokku pannud Soome tööstustoodangu kuue kuu keskmine langusnumber oli 23 ja Rootsil (5 kuu arvestuses) 20 protsenti. Kui arvestada, et Eesti eksport on vähemalt Põhjamaadesse suuresti allhankelise iseloomuga, peegeldavad needki numbrid meie ekspordivõimaluste järsku ahenemist. SKP kukkus Soomes II kvartalis 10,0-11,4 protsenti ja Rootsis 6,2.

Vähemalt nende väheste ja kuivade numbrite taustal võiks tõdeda, et Eesti suurimad kriisiprobleemid pole kodused, seostuvad ikkagi välisnõudluse kokkutõmbumisega. Töötlevas tööstuses hõivatute arvu vähenemine 31 500 ehk 21 protsendi võrra teises kvartalis aastatagusega võrreldes korreleerub nt päris hästi ekspordi 28protsendilise langusega.

Kuigi nn Balti kriisis kombineerub vahepealsest välisraha pretsedenditust sissevoolust ülesköetud mulli tühjaksjooksmine globaalse kriisiga, on Eesti, Läti ja Leedu jaoks määrava tähtsusega välisnõudluse taastumine. See ei sõltu kahjuks meist. Millest tuleb aga lõpuks aru saada, on see, et mis tahes suurriiklikud sisetarbimise toetamisele mõeldud meetmed, olgu need sotsiaalselt kui üllad tahes, annavad meie toodangu konkurentsivõimet kahjustavana vastupidise tulemuse.

Edu mõõdupuu on tootlikkuse kasvule toetuv ekspordi kasv, seevastu siseturule suunatud töökohtade loomine (mis ju viimaseil kõrgkonjunktuuri aastail ehituse, kinnisvaraarenduse ja kaubanduse näol, ka eksportiva majanduse arvel toimuski) on kõige otsesem tee pudupoodlikku tupikusse.

 

Osale arutelus

  • Kalev Kukk

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0063211
Brasiilia reaal BRL 4,22 0.068696
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204583
Filipiinide peeso PHP 59,23 0.2657864
Hiina jüaan CNY 7,66 0.0352421
Hongkongi dollar HKD 8,90 0.0359538
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0094458
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.0634007
India ruupia INR 80,89 0.0630852
Indoneesia ruupia IDR 15991,64 0.0352809
Islandi kroon ISK 135,54 0.0369031
Jaapani jeen JPY 125,50 0.055808
Kanada dollar CAD 1,50 0.0267094
LAV rand ZAR 15,93 0.089858
Lõuna-Korea vonn KRW 1273,93 0.1312625
Malaysia ringgit MYR 4,62 -0.2334277
Mehhiko peeso MXN 21,72 0.0686522
Norra kroon NOK 9,72 0.073116
Poola slott PLN 4,33 0.0300279
Rootsi kroon SEK 10,56 0.0085256
Rumeenia leu RON 4,74 0.0021077
Singapuri dollar SGD 1,53 0.0195554
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.0460883
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0264294
Taani kroon DKK 7,46 -0.0174239
Tai baht THB 35,29 0.003117
Tšehhi kroon CZK 25,65 -0.0233836
Türgi liir TRY 5,99 0.0784916
Ukraina grivna UAH 30,74 0.0354693
Ungari forint HUF 317,14 -0.0504255
USA dollar USD 1,13 0.0352734
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.1214477
Valgevene rubla BYN 2,43 0.0740375
Vene rubla RUB 74,63 0.2019226

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019