Probleemiderikas Balti turg on Swedbankist teinud autokaupleja, mis püüab lahti saada 2000 sõidukist, veoautodest ja elamispindadest. Pank loodab need maha müüa kahe aasta jooksul.
Rootsi majanduslehe Dagens Industri andmeil on pangale kuuluvate sõidukite väärtus 700 mln Rootsi krooni ehk ca miljard Eesti krooni. Sõidukeid on seinast seina, sisaldades muu hulgas ka eksootikat nagu Ferrari 450, Maserati Quattroporte ja Porsche Cayenne.
Lisaks sõiduautodele püüab pank realiseerida ka ehitusmaterjale, veokeid, 200-300 miljoni Eesti krooni väärtuses elamispindu. Näiteks Eestis loodud võlgnike vara müügileheküljel
www.swedbank.ee/varad on müügis pea 60 veoautot, umbes 80 kaubikut ja mitukümmend haagist ning tööstusseadmeid.
Pank teeb lehe andmeil koostööd kohalike edasimüüjatega, et võlgnikelt ära võetud 2000 sõidukist lahti saada. Ainuüksi Lätis konfiskeeris pank viimase aastaga paarsada luksusautot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autoomanikuks võib saada ostuhinnast 5% sissemaksu tehes, piisava maksevõime puhul saab pangast ka raha laenata.
Panga risikijuhi Göran Bronneri sõnul on huvi autode vastu suur ja ka rootslased tunnevad soodsa autoostuvõimaluse vastu huvi. Pank loodab autopargi müüa kahe aastaga.
Lisainfo:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kasutatud haagiste müügiturgu kujundasid pangad, kelle tõttu on praegu tekkinud müügiturule auk.
AS Viking Motors süüdistab autoturu väljasuretamises liisingufirmasid, kes panid möödunud aastal klientide poolt tagastatud sõidukid juba teise kvartali lõpus kiirmüüki.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.