Majanduskriisi tõttu ei ole Leedu riigil vahendeid Rail Baltica raudteeprojektis osalemiseks ja otsib alternatiivseid - lihtsamaid ja odavamaid - vahendeid.
Spetsialistide hinnangul maksab Leedu osa projektis ca seitse miljardit krooni, millest viiendik tuleb ELi TEN-T fondist ning ülejäänud peaks leidma Leedu riik aastateks 2013-2014.
Leedu transpordiminister Eligijus Masiulis kommenteeris eile, et sellise raha leidmine on riigile hetkel praktiliselt võimatu, vahendas LETA.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Oleme täna avatud erinevatele võimalustele ja kaalume ka selliseid rahastusvariante, mida varem ei kaalutud. Usume, et projekti on võimalik rahastada ka erakapitali kaastaes, tehes seda läbi era- ja avaliku sektori koostöö," lisas Masiulis. Euroopa Komisjoni poolt projekti koordineeriv Pavelas Telicka kinnitas eile, et on valmis riiki igakülgselt rahastusvõimaluste otsimisel aitama. Leedu välisminister Vygaudas Usackas pakkus ka võimaluse kaasta välisinvestoreid.
Mai lõpus kommenteeris riigi transpordimister, et Rail Baltica on Leedu transpordiprojektidest tähtsaim.
Rail Baltica on ca 950 kilomeetrine raudtee, mis ühendab Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat Kesk-Euroopaga.
Seotud lood
Rail Baltica esimene etapp võib valmida varem plaanitust kiiremini, 2014. aastaks, vahendas rus.db.lv.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.