Majanduskriisi tõttu ei ole Leedu riigil vahendeid Rail Baltica raudteeprojektis osalemiseks ja otsib alternatiivseid - lihtsamaid ja odavamaid - vahendeid.
Spetsialistide hinnangul maksab Leedu osa projektis ca seitse miljardit krooni, millest viiendik tuleb ELi TEN-T fondist ning ülejäänud peaks leidma Leedu riik aastateks 2013-2014.
Leedu transpordiminister Eligijus Masiulis kommenteeris eile, et sellise raha leidmine on riigile hetkel praktiliselt võimatu, vahendas LETA.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Oleme täna avatud erinevatele võimalustele ja kaalume ka selliseid rahastusvariante, mida varem ei kaalutud. Usume, et projekti on võimalik rahastada ka erakapitali kaastaes, tehes seda läbi era- ja avaliku sektori koostöö," lisas Masiulis. Euroopa Komisjoni poolt projekti koordineeriv Pavelas Telicka kinnitas eile, et on valmis riiki igakülgselt rahastusvõimaluste otsimisel aitama. Leedu välisminister Vygaudas Usackas pakkus ka võimaluse kaasta välisinvestoreid.
Mai lõpus kommenteeris riigi transpordimister, et Rail Baltica on Leedu transpordiprojektidest tähtsaim.
Rail Baltica on ca 950 kilomeetrine raudtee, mis ühendab Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat Kesk-Euroopaga.
Seotud lood
Rail Baltica esimene etapp võib valmida varem plaanitust kiiremini, 2014. aastaks, vahendas rus.db.lv.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt