Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul näitab Eesti Taksojuhtide Liidu järjekordne otsus vaidlustada kohtus linnavalitsuse korraldus ilmselgelt liidu soosivat suhtumist taksomaffia tegevusse Tallinna vanalinnas.
Tallinna taksoveoeeskirja muudatus keelab taksodel niisama ja tasuta seista kesklinna parkimiskohtadel.
Abilinnapea sõnul on korralduse kohtus vaidlustamise eesmärk see, et niinimetatud taksomaffia saaks jätkata oma ebaseaduslikku tegevust ühes magusaimas taksojuhtide piirkonnas ehk vanalinnas, kuhu aga linn just vastupidi, soovib tagada head, korralikku ja kvaliteetset teenust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Linnavalitsuse korralduse üheks eesmärgiks oli ka avalikes huvides vanalinna piirkonnas mootorsõidukite liikluskoormuse vähendamine, häireteta liikluse tagamine ja liiklusohutuse suurendamine,“ tõdes Mutli.
Linnavalitsuse korralduse kohaselt määratakse Tallinna linna omandis, Tallinna Kommunaalameti valitsemisel olevate Müürivahe, Suur-Karja, Väike-Karja, Vana-Posti, Kuninga tänav, Vana turg, Sauna tänava maatükil asuvate teerajatiste osa pindalaga 90 m² ühe taksopeatusena (5 kohta) ja Viru tänava ning Viru väljaku kinnisasja osad kokku pindalaga 155 m² teise taksopeatusena (7 kohta) üürile andmine.
Üüri alghind on 15 000 krooni kuus ja kinnisasjade osa üüri alghind on 21 000 krooni kuus. Üürile antavad taksopeatused luuakse lisaks olemasolevatele taksopeatustele. Üürisuhte kaudu tagatakse kvaliteetsem, ohutum ja usaldusväärsem taksoteenus linnaelanikele.
Seotud lood
Eesti Taksojuhtide Liidu juhatuse liige Lembit Poolak vaidlustas täna halduskohtus linnavalitsuse korralduse vanalinnas asuvate taksopeatuste rendikonkursi korraldamise kohta.
Eesti Taksojuhtide Liit teatas, et pöördub politseisse leidmaks vastust, kas liidu näol on tegemist kuritegeliku organisatsiooniga, mida saaksime nimetada “taksomaffiaks” nagu on korduvalt avalikkes sõnavõttudes väitnud austatud abilinnapea Jaanus Mutli.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.