Viirused ehitavad autodele akusid

Esimest korda õnnestus Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlastel panna geneetiliselt muundatud viirused ehitama nii liitiumioonaku positiivse kui ka negatiivse laenguga otsa, kirjutas Novaator.

Uued viiruste tehtud akud mahutavad sama palju energiat ning on sama võimsad kui parimad hübriidautode akud, lisaks saaks neid kasutada ka väiksemate elektriseadmete varustamiseks energiaga, ütles uurimisrühma juhtinud MIT-i materjaliteadlane Angela Belcher Physorg’ile.

Uusi akusid, mida kirjeldati ajakirja Science 2. aprillil ilmunud numbris, saab toota odavalt ja keskkonnasõbralikult. Süntees toimub toatemperatuuril või pisut madalama temperatuuriga, pole vaja kahjulikke orgaanilisi lahuseid ning akud ise koosnevad mittemürgistest ainetest.

Traditsioonilisel liitiumioonakul voolavad liitiumioonid negatiivselt laetud anoodi, tavaliselt grafiidi, ning positiivselt laetud katoodi, mis koosneb tavaliselt koobaltoksiidist või liitium-raud-fosfaadist, vahel Kolm aastat tagasi teatas Belcheri juhitud töörühm, et neil õnnestus luua viirused, kes suudavad ehitada anoodi, kattes ennast koobaltoksiidi ja kullaga ning moodustades ise nanotraadi.