Esimest korda õnnestus Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlastel panna geneetiliselt muundatud viirused ehitama nii liitiumioonaku positiivse kui ka negatiivse laenguga otsa, kirjutas Novaator.
Uued viiruste tehtud akud mahutavad sama palju energiat ning on sama võimsad kui parimad hübriidautode akud, lisaks saaks neid kasutada ka väiksemate elektriseadmete varustamiseks energiaga, ütles uurimisrühma juhtinud MIT-i materjaliteadlane Angela Belcher Physorg’ile.
Uusi akusid, mida kirjeldati ajakirja Science 2. aprillil ilmunud numbris, saab toota odavalt ja keskkonnasõbralikult. Süntees toimub toatemperatuuril või pisut madalama temperatuuriga, pole vaja kahjulikke orgaanilisi lahuseid ning akud ise koosnevad mittemürgistest ainetest.
Traditsioonilisel liitiumioonakul voolavad liitiumioonid negatiivselt laetud anoodi, tavaliselt grafiidi, ning positiivselt laetud katoodi, mis koosneb tavaliselt koobaltoksiidist või liitium-raud-fosfaadist, vahel Kolm aastat tagasi teatas Belcheri juhitud töörühm, et neil õnnestus luua viirused, kes suudavad ehitada anoodi, kattes ennast koobaltoksiidi ja kullaga ning moodustades ise nanotraadi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.