Tallinna Lennujaam turundusjuht lükkab ümber väited, nagu oleks siine lennujaam kõige kallim.
Tallinna Lennujaama turundusdirektor Eduard Tüür kirjutas vastuses Tanel Raigi loole Tallinna Lennujaamast:
Äripäeva läinud nädala logistikalisa on minu mäletamist mööda tõenäoliselt läbi aegade kõige pahatahtlikum ja erapoolikum lugemisvara Tallinna lennujaamast.
Draamana kirjeldatav olustik “Ülemiste järve ääres” keskendub KLMi Tallinna lennujaamale hukku kuulutava Amsterdami liini sulgemisele ning Riia lennujaama hinnapoliitika idealiseerimisele. Ma ei oska arvata, on siin tegemist hoolimatu suhtumisega Tallinna lennujaama või tõe suhtes, või lihtsalt soovist tagada kirjutatule meelepärast tonaalsust, olete ignoreerinud täielikult just samu kujundeid kirjutise seisukohalt kõlbmatuks muutvaid üldteada fakte. Siinkohal pean silmas sama KLMi otsust lõpetada lennud ka Riiga ning Läti transpordiministri Kaspars Gerhardsi otsust omakorda lõpetada diskrimineeriv hinnapoliitika Riia lennujaamas. Minu veendumuse kohaselt olnuks aus ka nendele asjaoludele viidata.
Rääkides pahatahtlikkusest, siis ilmselt suurim “halb” tuleneb maandumistasude kaudu Tallinna lennujaama ümberkaudsetest lennujaamadest kallimaks nimetamine. Usutavasti Te ju orienteerute teemas mõistmaks, et nn lennujaamatasudes on maandumistasu üks mitmest komponendist. Tallinna lennujaam ei ole kalleim lennujaam.
Kahetsusväärne on valitsev hoiak lennufirmade nn liiniotsuste käsitlemisel. Kui lennufirma põhjendab otsust sulgeda liin turu kiratsemisest tulenevalt, siis see on mõistetav (ja see ongi mõistetav). Kui aga sama lennufirma otsuse tagajärjena puudub lennuühendus, siis on süüdi lennujaam. Paraku turg on ju sama…
Seotud lood
Ülemiste järve ääres oleks nagu lahti pääsenud tõsielusari, kus jälgitakse ühe lennujaama hääbumist. Iga päev antakse meile uusi uudiseid, kuidas läheb lennufirmadel, kes võib olla järgmine lahkuja Tallinna lennujaamast, ja mitu reisijat naaberlennuväljadel rohkem maandus. Draama lennuvõimaluste kadumistest Eestis on ülepaisutatud.
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.