Kommentaar: majanduse päästavad infrainvesteeringud

2008. aastal rahuldas majandus- ja kommunikatsiooniminister viis rahastustaotlust kokku 1,6 mld krooni ulatuses, millest välisabi moodustab 1,2 mld krooni.

Alustati Kuivastu, Virtsu, Rohuküla, Heltermaa ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimisega ning jõuti välja maksta 32 mln krooni välisabi.

2009. aastal on oodata veel 12 projekti rahastamisotsuseid 4 mld krooni eest, millest  ligi 3,4 mld krooni moodustab välisabi. Alustatakse Piirisaare sadama rekonstrueerimisega, viiakse eurokõrgusele ja rekonstrueeritakse kokku ligi 100 raudteeperrooni üle Eesti ning alustatakse nn Rail Baltica  trassil Tallinn-Tapa raudteelõigu rekonstrueerimisega, tagades sellega rongidele minimaalselt 120 km/h kiirus.

Tänavu veebruaris saatsime Euroopa Komisjonile uue veeremi soetamise taotluse, mis oli Eestile esimene suurprojektitaotlus 2007-2013 taotlusperioodil. Suurprojektideks on  Euroopa Komisjoni mõistes  üle 50 mln euro maksvad transpordi infrastruktuuriprojektid ja üle 25 mln euro maksavad keskkonnaprojektid. Uue veeremi taotlusele järgnevad veel sel aastal Ülemiste liiklussõlme, Väo-Maardu teelõigu ja Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimise suurprojektide taotlused.

Sel aastal on korraga rakendamisel 14 projekti ning väljamakseteks on planeeritud üle 900 mln krooni Euroopa Liidu vahendeid.

Majanduslanguse olukorras on vaja välisvahendite kasutamist kiirendada. Seda ka tehakse, sh Euroopa Komisjoni tasandil. Võrreldes eelmise perioodiga on loobutud mitmetasandilisest eelkontrollist ning välisvahendite kasutamise järelevalve eesmärki silmas pidades on säilitatud vaid üks tasand. Vähenenud on aruandlus ja seda just toetuse saaja tasandil. Kuid tuleb siiski arvestada, et Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengufondi vahendite kasutamine ei ole nii paindlik kui riigi omavahendite kasutamine.Lisaks on suuremahuliste infrastruktuuri investeeringute tegemine iseenesest pikaajaline protsess.

2007-2013 eelarveperioodi planeerimine algas juba 2005. aastal. See tähendab ajal, kui isegi laenuralli ei olnud täielikult käima läinud, rääkimata majanduslanguse ohust. Suurprojektide ettevalmistamine tähendab prioriteetide seadmisi, planeeringuid, tasuvus- ja keskkonnamõju hinnanguid, kooskõlastamisi, maade omandamist ja paljusid väiksemaid tegevusi, mis kõik võtavad aega.

Just käesolevaks aastaks oleme me jõudnud niikaugele, et see protsess on läbi, esimeste projektide rakendamist on alustatud ning ridamisi projekte on sellel ja järgmisel aastal alustamisel. Küll teatud mõttes kokkusattumusena, aga siiski on just see ideaalne aeg projektide elluviimiseks. Eelmisel paaril aastal oli turul liigselt raha ning ehitushinnad olid seetõttu absurdselt kõrged. Praeguseks on aga hinnad oluliselt langenud. Tänast päeva ei saa võrrelda paari aasta taguse situatsiooniga, mil toetuse saajad olid sunnitud nii mitmegi hanke tühistama, kuna laekunud pakkumised olid sedavõrd kõrge hinnaga, et projektid muutusid mittetasuvateks ka sotsiaalmajanduslikult.