Kommentaar: majanduse päästavad infrainvesteeringud

Riigipoolsete infrastruktuuriinvesteeringute tegemine majanduslanguse ajal on levinud praktika majanduse elavdamiseks. Eestis on kostnud etteheiteid, et Eesti riik seda võimalust aktiivselt ei kasuta.

Võrreldes näiteks USA-ga ei ole meil tõepoolest spetsiaalset suuremahulist lisainvesteeringute paketti, mida kiiresti rakendama oleks võimalik hakata, kuid see on siiski ainult pool tõde. Tegelikult annab avalik sektor meie võimaluste piires infrastruktuuri investeeringute kaudu praeguses madalseisus ehitusettevõtjate jaoks olulise panuse. Me peame siinjuures arvestama konteksti, milles Eesti tegutseb. Nimelt on meie avalik sektor n-ö suhteliselt õhuke ning infrastruktuuri investeeringute hüppeline suurendamine on võimalik ainult laenuraha abil. See on aga vastuolus meie strateegilise eesmärgiga võtta kiiresti kasutusele euro.

Lisaks maksutuludele on riigil üks täiendav allikas investeeringute tegemiseks – välisvahendid. Transpordisektoris on need Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu fondi vahendid. Vaatamata nurinale Euroopa Liidu struktuurivahendite vähese kasutamise üle on perioodi 2000-2006 transpordi infrastruktuuriprojektide investeeringuteks ettenähtud vahendid - 3,8 miljardit krooni -  kasutatud.  Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavad projektid on valminud. Kolm Ühtekuuluvusfondi projekti on veel rakendamisel, nende abikõlblikkuse tähtaeg saab ümber 2010 aasta detsembris ning projektid lõpetatakse nõutud tähtajal.

Praegu jätkame tempokalt transpordisektorile eraldatud 2007-2013 perioodi struktuurivahendite kasutamist. Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavas on planeeritud toetada 22 projekti, mille  kogumaksumus on umbes 11 miljardit krooni. Sellest on Euroopa Liidu toetus 9,8 miljardit krooni. Teedele ja ristmikele on planeritud 6,14 mld, raudteele 2,26 mld, sadamatesse 1,12 mld ning regionaalsete lennujaamade tarvis  274 mln krooni.
2008. aastal rahuldas majandus- ja kommunikatsiooniminister viis rahastustaotlust kokku 1,6 mld krooni ulatuses, millest välisabi moodustab 1,2 mld krooni.

Alustati Kuivastu, Virtsu, Rohuküla, Heltermaa ja Laaksaare sadamate rekonstrueerimisega ning jõuti välja maksta 32 mln krooni välisabi.
2009. aastal on oodata veel 12 projekti rahastamisotsuseid 4 mld krooni eest, millest  ligi 3,4 mld krooni moodustab välisabi. Alustatakse Piirisaare sadama rekonstrueerimisega, viiakse eurokõrgusele ja rekonstrueeritakse kokku ligi 100 raudteeperrooni üle Eesti ning alustatakse nn Rail Baltica  trassil Tallinn-Tapa raudteelõigu rekonstrueerimisega, tagades sellega rongidele minimaalselt 120 km/h kiirus.

Tänavu veebruaris saatsime Euroopa Komisjonile uue veeremi soetamise taotluse, mis oli Eestile esimene suurprojektitaotlus 2007-2013 taotlusperioodil. Suurprojektideks on  Euroopa Komisjoni mõistes  üle 50 mln euro maksvad transpordi infrastruktuuriprojektid ja üle 25 mln euro maksavad keskkonnaprojektid. Uue veeremi taotlusele järgnevad veel sel aastal Ülemiste liiklussõlme, Väo-Maardu teelõigu ja Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimise suurprojektide taotlused.

Sel aastal on korraga rakendamisel 14 projekti ning väljamakseteks on planeeritud üle 900 mln krooni Euroopa Liidu vahendeid.
Majanduslanguse olukorras on vaja välisvahendite kasutamist kiirendada. Seda ka tehakse, sh Euroopa Komisjoni tasandil. Võrreldes eelmise perioodiga on loobutud mitmetasandilisest eelkontrollist ning välisvahendite kasutamise järelevalve eesmärki silmas pidades on säilitatud vaid üks tasand. Vähenenud on aruandlus ja seda just toetuse saaja tasandil. Kuid tuleb siiski arvestada, et Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengufondi vahendite kasutamine ei ole nii paindlik kui riigi omavahendite kasutamine.
Lisaks on suuremahuliste infrastruktuuri investeeringute tegemine iseenesest pikaajaline protsess.

2007-2013 eelarveperioodi planeerimine algas juba 2005. aastal. See tähendab ajal, kui isegi laenuralli ei olnud täielikult käima läinud, rääkimata majanduslanguse ohust. Suurprojektide ettevalmistamine tähendab prioriteetide seadmisi, planeeringuid, tasuvus- ja keskkonnamõju hinnanguid, kooskõlastamisi, maade omandamist ja paljusid väiksemaid tegevusi, mis kõik võtavad aega.

Just käesolevaks aastaks oleme me jõudnud niikaugele, et see protsess on läbi, esimeste projektide rakendamist on alustatud ning ridamisi projekte on sellel ja järgmisel aastal alustamisel. Küll teatud mõttes kokkusattumusena, aga siiski on just see ideaalne aeg projektide elluviimiseks. Eelmisel paaril aastal oli turul liigselt raha ning ehitushinnad olid seetõttu absurdselt kõrged. Praeguseks on aga hinnad oluliselt langenud. Tänast päeva ei saa võrrelda paari aasta taguse situatsiooniga, mil toetuse saajad olid sunnitud nii mitmegi hanke tühistama, kuna laekunud pakkumised olid sedavõrd kõrge hinnaga, et projektid muutusid mittetasuvateks ka sotsiaalmajanduslikult.

Seega saab avalik sektor praegu olemasolevate vahenditega rekonstrueerida ja ehitada rohkem infrastruktuuriobjekte kui varem. Ehitussektor saab tööd situatsioonis, kus erasektori nõudlus on langenud.

Autorid:

- Toomas Haidak, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu talituse juhataja
- Julia Bergstein, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi investeeringute talituse juhataja

Kommentaar ilmus 25. märtsil Äripäeva kuukirjas Logistika

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.1450646
Brasiilia reaal BRL 4,21 -0.4309018
Bulgaaria leev BGN 1,95 0.0051156
Filipiinide peeso PHP 58,95 -0.4223187
Hiina jüaan CNY 7,64 -0.1320192
Hongkongi dollar HKD 8,86 -0.1115606
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0283321
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.3008291
India ruupia INR 80,63 -0.091692
Indoneesia ruupia IDR 15921,15 -0.1804397
Islandi kroon ISK 135,57 -0.0810731
Jaapani jeen JPY 124,97 -0.0799552
Kanada dollar CAD 1,50 0.0333979
LAV rand ZAR 15,99 0.2243867
Lõuna-Korea vonn KRW 1272,65 0.0306541
Malaysia ringgit MYR 4,61 -0.1970934
Mehhiko peeso MXN 21,69 -0.3015413
Norra kroon NOK 9,74 0.0339032
Poola slott PLN 4,33 0.1155375
Rootsi kroon SEK 10,58 1.1402519
Rumeenia leu RON 4,74 0.0611569
Singapuri dollar SGD 1,53 -0.1369149
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.3429355
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0968822
Taani kroon DKK 7,46 0.0040216
Tai baht THB 35,23 -0.1558913
Tšehhi kroon CZK 25,71 -0.0194469
Türgi liir TRY 5,99 -0.060053
Ukraina grivna UAH 30,67 0.1953559
Ungari forint HUF 317,96 0.100743
USA dollar USD 1,13 -0.114973
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.1393264
Valgevene rubla BYN 2,43 -0.1477105
Vene rubla RUB 74,79 -0.0748175

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019