Järgmiseks merendusnõukoja presidendiks nimetati riigikogu liige, viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Aasta tagasi moodustatud nõukoja põhieesmärgiks on nõuga ja tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomisele ja elluviimisele, selle integreerimisele Euroopa Liidu merenduspoliitikaga, teatas seltsing. Eluliselt tähtsaks loetakse Eesti merendusklastri ettevõtete ja mereharidusasutuste edasist kaasajastamist ning jätkusuutlikku arengut.
Merendusnõukoja esimese president oli Tiit Vähi. Tema algatusel korraldati mitmeid arutelusid, millel osalesid probleemidega seotud isikud eesotsas majandusministri Juhan Partsiga. Nõukogu meelest on hea, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asus välja töötama Eesti merenduspoliitika arengukava, mille koostamisel osaleb lai merendusüldsus.
Merendusnõukoda taotleb ekspertide suuremat kaasamist probleemide arutamisel ja valitsuse kiiremat reageerimist olulistele küsimustele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Merendusnõukoja otsused langetatakse konsensusega ja presidendi ülesandeid täidetakse rotateeruvalt.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.