Järgmiseks merendusnõukoja presidendiks nimetati riigikogu liige, viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Aasta tagasi moodustatud nõukoja põhieesmärgiks on nõuga ja tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomisele ja elluviimisele, selle integreerimisele Euroopa Liidu merenduspoliitikaga, teatas seltsing. Eluliselt tähtsaks loetakse Eesti merendusklastri ettevõtete ja mereharidusasutuste edasist kaasajastamist ning jätkusuutlikku arengut.
Merendusnõukoja esimese president oli Tiit Vähi. Tema algatusel korraldati mitmeid arutelusid, millel osalesid probleemidega seotud isikud eesotsas majandusministri Juhan Partsiga. Nõukogu meelest on hea, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asus välja töötama Eesti merenduspoliitika arengukava, mille koostamisel osaleb lai merendusüldsus.
Merendusnõukoda taotleb ekspertide suuremat kaasamist probleemide arutamisel ja valitsuse kiiremat reageerimist olulistele küsimustele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Merendusnõukoja otsused langetatakse konsensusega ja presidendi ülesandeid täidetakse rotateeruvalt.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.