Aastatel 2002-2003 Estonian Airi presidendina töötanud Erki Urva ei imesta, et lennufirma praegu suuromaniku rahasüste vajab.
„Tuletage meelde, mis siin poolteist kuud tagasi ajakirjanduses toimus. Kuidas ikkagi Estonian Airi materdati! Kujutan ette, mis seal broneeringutega juhtus. Lõuna poolt on hea näide võtta – flyLAL -, kus firmat ka niikaua materdati, kui ta kõrvad pea alla pani,“ pahandab Urva.
Tema hinnangul on elementaarne, et ettevõtte omanik aitab firmat selle ajutistesse raskustesse sattumisel.
„Iga mõistlik omanik teeks nii. Võib-olla väljaarvatud ainult Eesti riik… Öelge mulle, mida on riik aastate jooksul Estonian Airi heaks teinud peale selle, et riigi esindajad on mingite imelike avaldustega esinenud. Firma nõukogus on seitse liiget, neist kaks riigi esindajat. Kui riik nüüd räägib, et pole strateegilist plaani, siis tahaks teada, kas riigi esindajad on ise nõukogus midagi välja pakkunud!? Kas nad saavad öelda, et meie pakkusime sellise plaani välja, aga seda ei võetud kuulda!?“ küsib Urva retooriliselt, viidates riigi aastatepikkusele passiivsusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänane Äripäev kirjutas, et kui SAS ei nuumaks juba mõnda aega Estonian Airi lühiajaliste laenudega, läinuks Eesti rahvuslik lennukompanii möödunud aasta lõpus pankrotti. SASi laenuraha eest makstakse palku, ostetakse kütust ja hooldatakse lennukeid.
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.