Andrus Karnau: uppuv Island

Islandil ja Eestil on teisigi sarnaseid jooni. Oma raha, mis võib pika majandussurutise järel vabalangusse minna. Mõlemal riigil on suur jooksevkonto puudujääk. Mõlemad oleme peaaegu vabal tahtel sisenenud majandusmulli – Eesti kinnisvarasse ja Island pangandusse.

Nii pole raske arvata, et loeme teateid kaugelt saarelt hingevärinaga. Väike riik, kes kunagi esimesena meie iseseisvust tähistas, võib nüüd sootuks haamri alla minna.

Mõningast lohutust pakub ehk teadmine, et Eesti majanduslangus pole veel olnud kuigi pikaajaline. Üle kümneprotsendiline inflatsioon võiks analüütikute hinnangul samuti taanduda. Nii et kui krooni kukkumine peaks ka teoks saama, siis pole see ilmselt siiski lähikuude küsimus.

Aasta peame kindlasti vastu, võib-olla kaks. Kui aga surutis ka siis ei taandu, majandusareng üha kängub ning inflatsioon möllab, pole kroonil ilmselt pääsu.

Üks asi, mida Eestil õppida, tuleneb Islandi peaministri Geir Haarde eilsest avaldusest. Peaminister soovitas oma rahval taas hakata kalal käima.Haarde ütles Bloombergile, et riik on liiga väike ambitsioonikate suurpankade ülalpidamiseks. Küll on aga peaministri sõnul Islandil majanduse jalule tõstmiseks kasutada suured rohelise energia varud, ookean ning targad ja tublid kodanikud.

Tark õpib teiste vigadest. Kui vaadata näiteks Eesti firmade käekäiku, siis Tallinki Silja ost oli küll suurejooneline samm, aga raskusi on sellest firmale tulnud kuhjaga.

Eesti Energia on kodumaise põlevkivi asemel eelistanud matta miljoneid Jordaaniasse. Kodumaise tuumareaktori asemel loodame Soomele või Leedule. Eestis on, millele mõelda, kui islandlaste saatusele kaasa tunneme ja neile kiiret kosumist soovime.