11. oktoober 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Andrus Karnau: uppuv Island

Islandi majandus on juba pikemat aega olnud raskustes.Sealse krooni kurss langeb nii kiiresti, et müügimehed ei jõua sama kiiresti kaupadel hinnasilte vahetada.

Nii kirjutas portaal e24.se suvel, et Islandi autokaupmehed ei jaksa enam maastureid müüa. Ja sealse krooni kurss langeb nii kiiresti, et müügimehed ei jõua sama kiiresti kaupadel hinnasilte vahetada. Sestap pole ime, et ühel päeval tabas Islandit täielik kollaps.

Postimehe ajakirjanik Andrus Karnau kirjutas lehe arvamusküljel, et seesama e24.se artikkel on selles mõttes õpetlik, et majandusraskustest rääkides alustatakse just kokkukuivava automüügi kirjeldamisest. Tuleb tuttav ette, sest ka Eesti kinnisvaramulli lõhkemise tagajärgede esimene märk oli suurte kalliste autode müügi hääbumine.

Need autod olid soetatud sama skeemi järgi nii Eestis kui ka Islandil: 10–20-protsendine sissemakse ja siis pikk järelmaksu aeg, lootuses, et head ajad aina jätkuvad.

Islandil ja Eestil on teisigi sarnaseid jooni. Oma raha, mis võib pika majandussurutise järel vabalangusse minna. Mõlemal riigil on suur jooksevkonto puudujääk. Mõlemad oleme peaaegu vabal tahtel sisenenud majandusmulli – Eesti kinnisvarasse ja Island pangandusse.

Nii pole raske arvata, et loeme teateid kaugelt saarelt hingevärinaga. Väike riik, kes kunagi esimesena meie iseseisvust tähistas, võib nüüd sootuks haamri alla minna.

Mõningast lohutust pakub ehk teadmine, et Eesti majanduslangus pole veel olnud kuigi pikaajaline. Üle kümneprotsendiline inflatsioon võiks analüütikute hinnangul samuti taanduda. Nii et kui krooni kukkumine peaks ka teoks saama, siis pole see ilmselt siiski lähikuude küsimus.

Aasta peame kindlasti vastu, võib-olla kaks. Kui aga surutis ka siis ei taandu, majandusareng üha kängub ning inflatsioon möllab, pole kroonil ilmselt pääsu.

Üks asi, mida Eestil õppida, tuleneb Islandi peaministri Geir Haarde eilsest avaldusest. Peaminister soovitas oma rahval taas hakata kalal käima.Haarde ütles Bloombergile, et riik on liiga väike ambitsioonikate suurpankade ülalpidamiseks. Küll on aga peaministri sõnul Islandil majanduse jalule tõstmiseks kasutada suured rohelise energia varud, ookean ning targad ja tublid kodanikud.

Tark õpib teiste vigadest. Kui vaadata näiteks Eesti firmade käekäiku, siis Tallinki Silja ost oli küll suurejooneline samm, aga raskusi on sellest firmale tulnud kuhjaga.

Eesti Energia on kodumaise põlevkivi asemel eelistanud matta miljoneid Jordaaniasse. Kodumaise tuumareaktori asemel loodame Soomele või Leedule. Eestis on, millele mõelda, kui islandlaste saatusele kaasa tunneme ja neile kiiret kosumist soovime.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077