flyLAL Grupi juhatuse esimees rõhutas, et antud juhtumi puhul pole käsitletud airBalticu ega Riia lennujaama maine küsimust, Leedu ettevõte kaitseb lihtsalt oma huve tsiviliseeritud moel õiguslike vahenditega. “Samas on oluline välja tuua, et Läti Konkurentsiamet hindas privileege, mis Riia lennujaamas airBaltic’ule anti, absoluutselt taunimisväärseteks,” sõnas Žiemelis. “Tundub, et täna kõige mõjuvõimsamad inimesed Lätis, kelleks on transpordi ja kommunikatsiooni minister Ainars Šleseris ning airBalticu president Bertold Flick ei salli seda, kui keegi nende eesmärgile, Balti regiooni lennundusturu okupeerimisele, vastu astub," ütles Žiemelis.
"Leedu lennufirma flyLAL on seitsmekümne Leedu suurima ettevõtte seas, olles ühtlasi kõige kiiremini kasvav lennufirma Baltikumis. Investeeringud, mida teeb airBaltic Leedus, on minimaalsed ning need ei loo meie riigile mingeid majanduslikke eeliseid – suur enamus piloote, tehnikuid ja teisi spetsialiste koolitati välja Leedu Vabariigi raha eest. Seetõttu leian, et kohalike tööliste ülevõtmine, kasutades selleks seadusevastaselt privileege, mida pakuvad Läti riigiettevõtted, pole midagi muud, kui konkurentidelt nende turuosa käest äravõtmine,” lausus Žiemelis.
flyLAL on viinud Vilniuse lennujaama läbivate reisijate arvu küll rekordtasemele, kuid täheldas siiski kaotusi, mis on põhjustatud tõenäoliselt ebaseadusliku dumpingu tõttu airBalticu poolt. flyLAL kuulub Leedu kapitalil põhinevasse lennunduskontserni, mille tegevuseks on muuhulgas ka lennukite pikaajaline liisimine, tehniline hooldus, meeskonna koolitus ning territooriumi haldamine.
“Me ei kavatse oma positsiooni Vilniuses loovutada ning panna oma reisijad edaspidi Riia kaudu sõitma. Kevadhooajal pakume juba jälle uusi sihtkohti ning suurendame pidevalt ka oma lennukiparki. Lähitulevikus saab tänu sellele Vilniusest, mitte Riiast, Balti regiooni transiidikeskus,” rõhutas juhatuse esimees Žiemelis.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.