Eesti valitsusparteidel puudub ühtne
seisukoht transiidi vajalikkuse kohta Eestile ja sellest, kuidas peaks edasi
arendama alternatiivseid võimalusi ärakadunud kütusetransiidile, kirjutas Tanel
Raig Äripäeva lisas Logistika.
Kui Reformierakond on teatanud, et transiit on Eesti jaoks vähe tähtis majandusharu ja mida vähem riik sellega tegeleb, seda parem on see transiidile siis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on teisel arvamusel. Nemad näevad transiiti laiema majandusharuna kui pelgalt maanteid ummistava toormeveona. Tallinna Sadama konteinerterminali rajamist peab IRL loogiliseks sammuks olukorras, kus on vajalik transiidisektori ümberorienteerumine.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond transiidi teema kohta seisukohti ei oma. Nädala jooksul ei suudetud neid toimetusele sõnastada.
Kas jagate Reformierakonna seisukohta: "Mida vähem tuge Eesti riigilt transiidile otsida, seda parem see transiidile on"? Kas toetate ligi miljoni TEU suuruse konteinerterminali rajamist Tallinna Sadamasse?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Isamaa ja Res Publica Liit vastas, et riik ei pea transiiti ega teisi majandussektoreid subsideerima. Riigi ülesanne on majanduskeskkonna kujundamine ning avalikest huvides kasutatava infrastruktuuri arendamine, osa sellest on kasutatav ka transiidi ja logistika tarbeks.
Vastuoluline on see, et üks suurimaid investeerijaid Eesti transiidiärisse on viimastel aastatel olnud riik ise, ostes enam kui 2 miljardi krooni eest tagasi Eesti Raudtee aktsiad.
Transiit on ju tegelikult kaubandus ja ei koosne mitte peamiselt toormeliikumisest maanteel või raudteel, vaid hõlmab kõiki kaubanduse aspekte: finantseerimist, ladustamist, kaupade väärtustamist, kauplemist, selleks vajaliku infrastruktuuri rajamist, hooldamist jms.
Tallinna Sadamasse konteinerterminali rajamise juures ei tohi tegemist olla esmajoones poliitilise, vaid majandusliku otsusega. Kindlasti ei saa seda pidada riskivabaks ettevõtmiseks, ent selle a priori välistamine ei ole põhjendatud.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees