airBalticu viitsepresident Janis Vanags
ütles aripaev.ee-le, et kuna CO2 kvoote hakatakse aastal 2012 müüma vabal turul,
on raske öelda, kui palju see läheb maksma ettevõttele ning reisijatele.
Vanags rääkis, et enamastiEuroopa Parlamendi muudatuse tõttu, mis keelustabkiirelt kasvavate lennufirmadeligipääsu tasuta CO2 emissioon kvoodile,muutub firma areng kulukaks. "Mida kiiremini kasvame, seda rohkem peame me kasvu eest maksma," ütles ta.
airBalticu president ja tegevjuht Bertolt Flick kommenteeris teemat, et EL-i otsus eierguta lennundustööstust – mõju on hoopis vastupidine. “See otsus kiirendab kõikide Euroopa lennuliinide seas monopoli või oligarhia kasvu,” ütles ta.
Vanags rääkis, et uue korra järgi ei pea äsja asutatud lennufirmad, mis kasvavad aastas kuni 18 protsenti, CO2 kvootide eest maksma.
Viitsepresident avaldas imestust definitsioonide üle, kuna airBaltic on Euroopa Parlamendi määratluse järgi hiljuti asutatud lennufirma ning peab hakkama aastast 2012, kui seadus jõustub, CO2 kvootide eest tasuma.
„Kuna CO2 kvoote hakatakse müüma vabal turul, ei tea isegi kui palju hakkab see maksma meile ja veel raskem on öelda kui palju reisijatele,“ rääkis Vanags
Vanags kommenteeris Dienas Biznessis toodud näidet, et kui lennupiletite maksumus tõuseks 1,8 eurolt 40lening seega airBalticu reisijate lennu kulu tõuseks 120 miljoni eurot, siis see mõjuksvalusalt ka reisija rahakotile.
Seotud lood
Kandidaatide esitamine konkursile „Parim tarneahelajuht 2025“ on avatud ja tähtaeg on 3. aprill 2025.