airBalticu viitsepresident Janis Vanags
ütles aripaev.ee-le, et kuna CO2 kvoote hakatakse aastal 2012 müüma vabal turul,
on raske öelda, kui palju see läheb maksma ettevõttele ning reisijatele.
Vanags rääkis, et enamastiEuroopa Parlamendi muudatuse tõttu, mis keelustabkiirelt kasvavate lennufirmadeligipääsu tasuta CO2 emissioon kvoodile,muutub firma areng kulukaks. "Mida kiiremini kasvame, seda rohkem peame me kasvu eest maksma," ütles ta.
airBalticu president ja tegevjuht Bertolt Flick kommenteeris teemat, et EL-i otsus eierguta lennundustööstust – mõju on hoopis vastupidine. “See otsus kiirendab kõikide Euroopa lennuliinide seas monopoli või oligarhia kasvu,” ütles ta.
Vanags rääkis, et uue korra järgi ei pea äsja asutatud lennufirmad, mis kasvavad aastas kuni 18 protsenti, CO2 kvootide eest maksma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viitsepresident avaldas imestust definitsioonide üle, kuna airBaltic on Euroopa Parlamendi määratluse järgi hiljuti asutatud lennufirma ning peab hakkama aastast 2012, kui seadus jõustub, CO2 kvootide eest tasuma.
„Kuna CO2 kvoote hakatakse müüma vabal turul, ei tea isegi kui palju hakkab see maksma meile ja veel raskem on öelda kui palju reisijatele,“ rääkis Vanags
Vanags kommenteeris Dienas Biznessis toodud näidet, et kui lennupiletite maksumus tõuseks 1,8 eurolt 40lening seega airBalticu reisijate lennu kulu tõuseks 120 miljoni eurot, siis see mõjuksvalusalt ka reisija rahakotile.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!