Kaldoja sõnul on tarbimise maksustamiseks ju käibemaks - kallima ostu pealt tasutakse rohkem. "Ka kütuse pealt saadav aktsiis on ju kütuse tarbimisega seotud - mida rohkem tarbid, seda rohkem saab riik aktsiisi ja sellega vahendeid ehitada näiteks paremaid teid. Antud juhul ei saa aru, miks püütakse toimivad maksusüsteemid asendada sõrmest välja imetud propagandistliku valimisloosungiga, mis rakendamisel vähendaks käibemaksu ja aktsiisi laekumist riigieelarvesse," räägib Kaldoja. Kui soovitakse lähtuda keskkonnasäästlikest põhimõtetest, tuleks tema sõnul aluseks võtta hoopis heitgaasides sisalduvate kahjulike ainete näitajad. Sel juhul tuleks siis aga ka arvestada, et võrdse kohtlemise printsiipidest langevad löögi alla just vanad veokid ja bussid.
"Olen seisukohal, et maksusüsteem peaks olema püsiv ja igale investorile kindlust andev. Riik peab oma kulud planeerima pikaajaliste maksulepete järgi. Kui seda püütakse muuta erinevatel viisidel ja mitu korda aastas, näitab see võimulolijate huvi hetkeprobleemide esmapilgul kiireks lahendamiseks, kuid mis pikas perspektiivis annaks hoopis vastupidise efekti," ütleb Kaldoja.
Kaldoja pakub välja ka lahendusi, mida võiks hetkeolukorras ette võtta:
- parandada juba täna seadusega kehtestatud maksude laekumist. Ka nendelt, kes seni on maksudest suutnud kõrvale hiilida;
- kõigi eelduste kohaselt on suurimaks eelarve täitjaks käibemaks. Seega tuleks toetada tarbimise jätkumist, efektiivistada töötajate tööd ning mitte tagasi minna töötasudes. Pigem siduda töötasu kasv üldiste riiklike majandusnäitajatega või reaallaekumistega eelarvesse. Efektiivsuse tõstmise tulemusena vabanenud tööjõud leiaksid rakenduse tootmises, teeninduses jne.
- selleks, et tarbida, tuleb see enne toota. Toetada tuleks igakülgselt kohalikku tootmist ja teenindust – see annaks lisaks tarbimisele ja täiendavale sotsmaksule olulise lisaefekti ekspordi näol, mis tasakaalustab väliskaubandusbilanssi.
- vaadata pidevalt üle tehtavate riigieelarveliste kulutuste ratsionaalsus ja mõttekus;
- püüda läbi viia planeeritud investeeringud täiendava lisaväärtuse või kvaliteedi tõstmise eesmärgil, mis omakorda annaks tööd kohalikule elanikkonnale ning hoiaks sissetulekute arvel tarbimist ja ka riigimakse.
Eelmisel nädalal käisid sotsiaaldemokraadid riigi eelarvestrateegia töörühmas koalitsioonipartneritele välja idee kehtestada luksusauto maks mootorsõidukitele, mille võimsus ületab 139 kW.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.