8. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Parts ütles nõukogus Eesti seisukohti esitades, et Eesti toetab üldjoontes rahvusvahelisele veoseveoturule juurdepääsemiseks ühiseeskirjade paika panemist, ent peab sisevedudele kehtestatud piiranguid ülearusteks. Siiski on Eesti valmis otsima kompromissi, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

”Oma varasemates seisukohtades oleme toetanud lähenemist, mille kohaselt võiks kabotaažvedudele kehtestada ainult ajalisi piiranguid, piiramata seejuures vedude arvu. Kompromissi saavutamiseks võime toetada mitme liberaalsemat käsitlust toetava liikmesriigi arvamust, et määruses nimetatud kolme kabotaažvedu võiks teostada transiidi korras läbitavates liikmesriikides, kui sõiduk on tagasisõidul mööda lühimat marsruuti oma koduriiki,“ ütles Parts.

Praegu on siseriiklikud veod Euroopa Liidu tasemel reguleerimata ning iga liikmesriik on ise otsustanud, kas ja kuivõrd ta oma vedudeturu avab. Eesti on oma veoseturu avanud neile liikmesriikidele, kes on seda samuti teinud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepaneku kohaselt tuleks kehtestada rahvusvahelisele autoveoturule pääsemist käsitlevad ühiseeskirjad. Eelnõu reguleerib ka kabotaažvedusid ehk ühe liikmesriigi transpordiettevõtte autovedusid teise liikmesriigi territooriumil. Eelnõu järgi tohib veok teha teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil kolm sisevedu seitsme päeva jooksul. Eesti on arvamusel, et sellised piirangud tekitavad täiendavat bürokraatiat, muudavad kontrolli keerulisemaks, vähendavad veondusturu paindlikkust ja on tervikuna vastuolus ühisturu eesmärkidega.