Riigikogu liikmeTaavi Rõivase sõnul
peaks linn võtma oma kohustusi teede korrashoiu eest vastutada oluliselt
tõsisemalt. Olukorras, kus riik eraldas linna peamiste ristmike väljaehitamiseks
2 miljardit krooni, saab linn omapoolse panusega likvideerida kõik suuremad
kitsaskohad Tallinna liikluses.
„Riigi raha on linnale täiendav abi, mitte ei võta riik endale kohaliku omavalitsuse kohustusi jooksvalt teid remontida. Paraku näitavad numbrid, et linn annab alla võitluses teeaukudega,” kommenteeris Rõivas linnateede olukorda.
Rõivase sõnul kasvas linnaeelarve umbes 16%, kuid teedesse investeeritud summad jäid sisuliselt eelmise aasta tasemele, mis asfaldi ruutmeetrites tähendab selget tagasiminekut.
„Sellest saab järeldada, et linn suurendab massiliselt jooksvaid kulutusi, võttes selleks isegi 500 miljonit laenu, kuid sisuliselt hoopis vähendab teede ehitust eelmise aastaga võrreldes. Samuti peaks linn tegema riigiga koostööd ka südalinnast ümbersõitude ehitamisel, et kogu pealinna liiklus ei koonduks läbima Vabaduse väljakut või Balti Jaama ümbrust ning ehitataks möödasõidud nii Põhja- kui Lõunaväila näol," sõnas Rõivas, lisades, et kui linnvalitsus jääb oma investeeringute vähendamise plaani juurde, on oodata eriti auklikku kevadet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.