• 05.02.08, 14:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lennujaam on valmis Schengeni piirirežiimile üleminekuks

Tallinna lennujaama reisiterminalis alustati kaks kuud kestvaid ulatuslikke sisetöid, mille valmides on lennujaam valmis üle minema Schengeni piirirežiimile.
Märtsi teises pooles lõppevate ehitustööde käigus tehakse läbimurre praeguse terminalihoone ja valminud juurdeehituse vahele. 30. märtsil läheb Tallinna lennujaam üle Schengeni piirirežiimile ning siis hakkavad kõik lennud väljuma terminali uuest osast, teatas Tallinna lennujaam.
Lennujaama terminali juhataja Mati Sillaku sõnul võivad järgmised kaks kuud reisijaile ebamugavusi tekitada, kuna ümberehitustöödega on jõutud terminali reisijate alasse. “Oleme püüdnud ehituse käiku korraldada nii, et see reisijaid võimalikult vähe segaks, ent kuni märtsi lõpuni teostatakse hoones veel põhjalikke siseehitustöid, mis paraku seavad piiranguid inimeste liikumisele,” selgitas Sillak. “Vabandame reisijatele tekkivate ebamugavuste pärast, mida istekohtade vähesus, ajutised lahendused ja võimalik müra võivad kaasa tuua,” lisas Sillak. laua ning kaasaegse pagasikäitlussüsteemiga lennuregistreerimisala. Uues terminali osas hakkavad asetsema ka kaks söögikohta ja neli kauplust.
30. märtsiks ühendatakse praeguse reisiterminaliga uus, 200 meetri pikkune ja 27 meetri laiune kõiki väravaid ühendav galerii, mille üheksast reisijasillast võetakse esialgu kasutusele kolm. Samaks ajaks valmib 27 check-in
Reisiterminali laiendamine on üks etapp Tallinna lennujaama arendusprojektist, terminal tervikuna saab lõpliku kuju tänavu suvel. Arendusprojekti lõpuks lisandub Tallinna lennujaamale 14 000 m² tegevuspinda, kasvatades uue lennujaama senisega võrreldes kaks korda suuremaks.Tallinna lennujaama reisiterminali arendamise ja lennuliiklusala rekonstrueerimise projektidekogumaksumuseks kujuneb ligi 1,2 miljardit krooni, millest 830 miljonit krooni moodustab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseering.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.04.25, 17:41
Milliseid digivahendeid ja keskkonnasäästlikke lahendusi vajab kaasaegne autopark?
Euroopa transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, mis on seotud rangemate regulatsioonide ja kasvava vajadusega keskkonnasõbralikkuse järele. UTA Edenred pakub lahendusi, mis aitavad autoparkidel paremini toime tulla nii digitaalse halduse kui ka kütusekulu optimeerimisega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele