5. detsember 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reportaaž: sakslaste gaasitoru promotuurilt Helsingis puudus vaid komissar Rex

Saksa-Vene gaasijuhet ehitada ihkava Nord Streami mänedžer Sebastian Sass nägi Helsingi sadamas sõitu ootaval uuringulaeval välja nagu kangelane heast Saksa politseisarjast „Komissar Rex“. Kahjuks polnud kuskil näha imearmast hundikoera.

Ülivõrded üliohutusest meeskonna huulil pole harvad. „Gaasitoru on täiesti ohutu ning täiesti purunematu, merepõhja uuriti ülipõhjalikult,“ kuulen vaid kõrvus kaikuvat. Ja nii terve laeval veedetud tänase pika tööpäeva.

On ainult värvilised ja mustvalged vaated Soome lahe merepõhjale. Õnneks leian ühelt ekraanilt merepõhjast avastatud parimate leidude slaidshow. Sellele tähelepanu juhtides langen ühe uuringulaeva Pollux meeskonnaliikme mitmeminutilise selgituse osaks, kuidas need leiud on kõik hoopis teistest kohtadest ja täiesti ohutud, peamiselt pesumasinad ja muu majapidamistehnika, mõned miinialused sinna juurde. Aga need olid juba leides täiesti tühjad ja seega täiesti ohutud.

Nord Streami põhjapanev gaasitoru paigaldamise eeltöid tutvustav presentatsioon algas täna hommikul kell 8. Kõigepealt jagatakse kogunenud meediaesindajad gruppidesse. Mina kuulun koos soomlastega nn punasesse gruppi. Peale minu ja soomlaste olid üritusele tulnud ka lätlased, poolakad ja venelased.

Esimene tund möödus peaasjalikult oodates. Kella 9 paiku jõudsime esimesele keskkonnauuringuid teostavale laevale nimega Franklin. See oli pea 56 meetri pikkune ja 12 meetri laiune. Reeglid laeval olid sellised, et reegleid ei olnud ehk teha võis kõike, mis sulle endale ohutu tundus. Lubatud oli isegi kapteni toolil istumine.

Esimesed tunnid Nord Streami korraldatud ekskursioonist möödusid lõputute arvutiekraanideolulisuse tutvustamise tähe all. Igal ekraanil oli tükike merepõhja, mida väljakoolitatud mereuurijad üksteise järel uurisid.

Kui kõik arvutiekraanid olid üle vaadatud ja põhjalikult kõikidele meediaesindajatele selgeks tehtud, liiguti edasi otse laeva treppi pargitud väikesesse halli bussi. Ootas ees teine samasugune trip mööda Polluxit, mis on teine merepõhja lõpututes uuringutes kasutatav alus.Franklinist veidi väiksem pea 40meetrine tulipunane alus, mille meeskond lubas meil taas teha ja käia kus ise soovime.

Tegelikult ei ole need uuringud Nord Streami tarbeks merepõhja uurivate inimeste arvates sugugi lõputud, kuna juba 15. jaanuariks peavad nad lõpetama töö Soome vetes. Sellega loodetakse enne jää tulekut hakkama saada.

Kuulates tuurijuhi juttu „Safety first“ (ohutus eelkõige- toim.) uurin teisi, kes pole vihmas pidanud paljuks tulla laevadele ronima ja Nord Streami manööverdusetteasteid jälgima. Minu kõrval seisab kaptenivormis tõsise näogamees Soomest. Veel on üks kõrvasoojendajatega muhe Soome daamning küsimustest pakatav mees. Ülejäänud hoiavad tagaplaanile, noogutavad viisakalt ja haukavad ehk mõne kommigi uuringulaev Polluxi salongi kommide ja piparkookide lõputust virnast.

Polluxi merepõhja uuringute peasalongi seinu ehivad naljad merepõhjas leiduvate miinide üle. Ühel neist on kirjas „Come and find me…….if you can“ (tule ja leia mind……kui sa suudad-toim.). Meremeeste värk, mõtlen ja vaatan hoopis, kas keegi promopiparkooke sööb. Eriti mitte. Polluxituurijuht näitab kõrgel sirutatud käe otsas umbes 10 cm pikkust polti ja räägib, et laeval oleva varustusega saab tuvastada isegi niipisikesi leide.

Väljas tekil asubki kogu kuldaväärt varustus. Naisterahva pilgule tundub see küll hunnik metalli koos kahe kaameraga, millest üks just nagu sihiks pidevalt mind. Tegelikult on selle instrumendi nimi mehitamata uurimisrobot ja eesmärk leida magnetiga mere põhjast metallesemeid. Roboti küljes on temast tunduvalt laiem raamistik, millel iga 15 cm järel infot koguv magnet. Lisaks on robotil üks mustvalge jaüks värviline kaamera. Mõlemad filmisid tulevase gaasijuhtme paiknemise piirkonnas merepõhja iga meetrit.

Pisut külmetanud, pannakse meid taas väikesesse bussi ja viiakse tagasi Franklinile. Külalisi ei kiirustata kuskil takka ja aega ekskursiooniks tundub olevat arvestatud hea varuga.

Teist presentatsiooni viib läbi ettevõtte Marin Mätteknik AG direktor Ola Oskarsson. Ta räägib, et gaasitorule oleks olnud parem Eesti veed, sest seal on merepõhi siledam. Eestit puudutava teemani viis Oskarsoni aga Vene meediaesindaja, keda huvitas, kas gaasijuhtme Eesti kaudu ehitamine oleks olnud soodsam. Oskarsson vastas sellele poliitiliselt korrektselt, et seda ei saa öelda. Sass ütles tema vastust täiendades, et Eesti merepõhja pole uuritud, mistõttu ei tea nad, kas see oleks odavam. Küll olevat teada, et gaasijuhtmel oleks mugavam lesida oma kohustuslikud 50 aastat Eesti vetes.

Presentatsiooni ajal ujub ekraanist mööda surnud kala. Oskarsson viskab nalja, et selle kala tapsime uuringute käigus. Hiljem näen teda uuringulaeva Franklin reelingu ääres naaldumas ja ehmatan, kuna ta nagu viskaks oma kunsthambaid vette. Tegelikult lendavad vette kaks kotikest huuletubakat. Kas siit võib järeldada, et vette visatud huuletubaka kahju keskkonnale on gaasijuhtme kõrval nii tibatilluke, et põhimõtteliselt võib igaüks nii mõnegi huuletubaka merre pillutada?

Õnneks on just kätte jõudnud lõuna ja pakutavat uurides kavatsen end seene-sibula salatist pungil täissüüa, unustades vees lebava huuletubaka. Lisaks saab juurviljadest valmistatud külmsalatit ja külmi kolmnurkseks lõigatud võileibu. Üldse on lõunalaual kõikkülm, kui välja arvata aurav kohv laeva köögist.

Pealelõunal ootab meediaesindajaid uhke demonstratsioonmanööverdamine, mis tegelikult mingeid emotsioone ei tekita. Pikalt ja põhjalikult näidatakse, kuidas vett puristav mehitamata uurimisrobot veepinnal sumab. Kui olen piisavalt palju manööverdamist näinud, otsustan lugeda ürituse lõppenuks. Korraldajad küsivad paar korda, ega mul täiendavat informatsiooni vaja pole ja siis lastaksegi mul minna.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077