Uus 'kuus' on mängus tagasi

Esimene sõit toimus pimedas, kuid juba siis jäi silma ilus tulede lahendus. See kõik hakkas isegi pimedal ajal midagi meenutama. Hommikul saabus tõde ja teadmine - Mazda meenutab uusi Lexuseid. Katusejoon ja olek on ISi moodi ning esiosa tulede lahendus on GSi moodi. Ei tahaks siiski näpuga näitama hakata ja varguses süüdistada ning seda väga lihtsal põhjusel - need Lexused on ju ilusad autod ja kui Mazda nende nägu on, siis on see ju ainult plussiks.

Sisu on samuti muutunud ja aina paremuse poole. Materjalid on vahetatud pehmete vastu. Seda viimast muidugi vaid kohati, osa on ikka veel kalgi plastiku all. Ruumi on autos igati normaalselt ja ka tagaistujatel on autos vähemalt sama palju ruumi kui Estonian Airi turistiklassis - kui mitte rohkemgi. Armatuurivalgus on ulmelise olemisega, valguslahendustega on omajagu vaeva nähtud ja silmailu mõttes on see vaev end igati ära tasunud. Natuke jäi kripeldama see sinine valgus - on jah ilus, kuid väsitab paraku silmi.

Sedaani pagasiruum on vägagi mahukas ja sinna mahuks igati palju asju, kui vaid laadimisava oleks mõistliku suurusega. See on jälle paras pilu portfelli pistmiseks. Sestap soovitus: kes tahab midagi suuremat vedada, võtku luukpära või universaal.

Proovida saime paraku vaid 2,5-liitrist mootorit, mis peaks olema edasiarendus praegusest 2,3-liitrisest. Paljud nurisesid, et jõuallikas on jube tuim. Ma leian, et kui auto on vaid 5000 kilomeetrit sõitnud, siis ta ongi veel kinni ja üsna tuim. Nii lihtsalt on ja mootori tõelisi omadusi saab nautima hakata alles siis, kui masin on vähemalt kaks korda rohkem sõitnud.

Roolisüsteem on teema, mil tahaks vinguda. Nimelt on rool väga kiire ja sportlik. See on tore, kui sõidad St Tropezi ümber mägedes, kuid meil ju neid mägesid pole ning sirgetel ja laugetel teedel on sellise rooliga väga tüütu suunda korrigeerida.

Ajakirjaniku sõidukulud tasus Mazda.