Peab nentima, et GL on üks väga väsitav auto. Mitte sõiduomaduste poolest, ta lihtsalt on nii suur, et ümber selle kõndimine tundub tõelise matkamisena - selle tarbeks tahaks lausa kohvri pakkida.
Välimus läheb autol kokku ta olemusega - suur ja tugev nagu tank. Natuke kohtab ka Mercedeslikku elegantsi ja õrnust, kuid domineerivaks pooleks on selgelt sõnum: "Jah, ma olen isane ja mul on habe ka ajamata." Tegemist on väga suure autoga, mis napilt mahub kõikvõimalike parkimisalade joonte vahele. Ja kui mahubki, uksest on ikka raske väljuda.
Sisu on sama suur kui välimus. Viimases ehk kolmandas reas istujatega rääkimiseks tuleb tõeliselt häält tõsta ja üle auto karjuda. Lahendused, mida autos on kasutatud, on tõeliselt Mercedeslikud ja nurisemisruumi just palju pole jäetud. Igale poole mahub vabalt istuma ning kui istmed paigas, saab igaüks ikkagi veel laiutada. Jah, ka kolmandas istmereas olijad. See on tõepoolest esimene maastur, millel ma saan kolmanda rea mõttest aru - sinna mahuvad ka inimesed istuma. Selleks ei peagi omama hernekeppide mõõtu jalgu.
Kui aga viimane istmerida põrandasse lasta, mida saab muide teha elektriliselt, siis tekib kaubaruum. Võib-olla peaks seda nimetama lausa kongiks, kuhu saab mahutada kogu ülejäänud Mersu mudelirea. Sinna saab panna lausa kaks lapsevankrit ja muudele kodinatele jääb veel ka ruumi üle. Lapse saab aga turvahälliga istuma panna ainult akna alla, sest katse panna last tagaistme keskele ebaõnnestus seoses sellega, et turvavöö on liialt lühike. Küll oleks aga külgmisega võinud kaks tiiru ümber hälli tõmmata.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele