Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äsja alanud õppeaasta viis Lääne-Virumaal
asuva Porkuni kooli õpilased taas probleemi ette - kooliõuest läbi kihutavad
autod kujutavad kurttummadele lastele tõsist ohtu.
Leidub küllalt sõidukijuhte, kes ei vaevu künkal asuva kauni mõisahoone ja paemuuseumi juurde jalgsi minema või soovivad kooliõuelt otseteed läbi kihutades jõuda Porkuni ujumiskohtadesse, mõned noored juhid tiirutavad seal niisama edasi-tagasi, kirjutas Virumaa Teataja.
Nõnda nad eiravad liiklusmärke ja seavad kitsastel teedel sõites ohtu seal õppivate vaegusega laste elu.
Porkuni koolis õpivad aga nii kuulmis-, nägemis- kui ka liikumispuudega õpilased. Porkuni kooli kasvatajal Ellen Sepal on rääkida mitu juhtumit, kui hooletud sõidukijuhid tekitasid kohutavaid olukordi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"See koolilaps on intellektipuudega kõnetu autist. Olin lasknud tal korraks käest lahti, sest ei osanud kooli territooriumil karta kiirust ületavat autot. Korraga kuulsin eemalt automürinat ja nägin, et keelumärgist hoolimata kihutab auto meie suunas kooli territooriumile. Sekundi murdosa jooksul haarasin lapsest ja hüppasin koos temaga teepervele. Avariisse sattumast lahutasid meid sentimeetrid," meenutas Ellen Sepp olukorda, kus ta pidi koos koolilapsega jääma auto alla.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.