Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poliitikud soovitavad riigil müüa oma osaluse Estonian Airis
Mitmed poliitikud soovitavad riigil kaaluda
oma osaluse müümist Estonian Airis, sest firma on teinud vähikäiku ja riigil
pole võimalik ettevõtte saatust mõjutada, kirjutas Postimees.
Eesti riigile kuulub Estonian Airist 37 protsenti, firma suurim osanik on 49 protsendiga Skandinaavia lennundushiid SAS. 17 protsenti firmast kuulub investeerimispangale Cresco.
SAS ongi mänginud lennufirmas esimest viiulit, nende käes on pea kogu otsustamisõigus.
Osaluse müügist hakkas kahe aasta eest esimesena rääkima toona ametisse asunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, kuid siis otsustati mõttest loobuda. Nüüd on aga mitmed koalitsioonipoliitikud taas küsimuse tõstatanud.
Koalitsiooniläbirääkimistel osalenud poliitikute sõnul leidis idee riigi osalus ära müüa toetust ka läbirääkimiste ajal ning majandusministeeriumilt oodatakse nüüd asjakohast uuringut.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Marko Mihkelsoni sõnul on võimatu aru saada, millised on SASi strateegia ja plaanid Estonian Airiga ning riigil pole võimalik seda mõjutada.
«Estonian Airi teeninduse kvaliteet on alla käinud, seda märkavad kõik reisijad ja ka poliitikud,» lausus Mihkelson. «On tõsine mõtlemise koht, kas riik vajab sellist osalust.»
Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Taavi Veskimäe hinnangul tasuks riigil Estonian Airi juhtimises osaleda juhul, kui see aitaks parandada Eesti ja teiste Euroopa suurlinnade vahelist ühendust. Praegu see funktsioon aga ei toimi ning sestap küsib temagi, kas riigil on mõtet omanik olla.
Ministri poliitiline nõunik Oleg Harlamov, kes Savisaare ametisoleku ajal küsimust uuris, ütleb, et toona oli firmal ambitsioonikas äriplaan, mis nägi ette näiteks liinivõrgu suurendamist ja lennukipargi arendamist. «Sestap leiti kahe aasta eest, et osalust müüa ei ole mõtet,» lausus ta. Nüüdseks ei ole ilusatest plaanidest suurt midagi teoks tehtud.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
1
Mis firmal tegid tööjõumaksud suurima kasvu?
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kui suure tõusu saab ausalt naftahinna arvele panna?
Mis firmal tegid tööjõumaksud suurima kasvu?
Vaata, kui palju teenisid logistikajuhid, autojuhid, tõstukijuhid ja teised valdkonna võtmetegijad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele