5. aprill 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaevalt julgeb mõni ligi 3000-kroonisest kuuteenistusest elatuv pensionär isegi unistada oma sünnipäevast, kus pidulaudadel oleks muude hõrgutiste kõrval lõpmatutes kogustes lõhet-forelli ja punast kalamarja. Kus peente napside üle arvet ei peeta ja kus poolesajale külalisele on meelt lahutama kutsutud kaks kallist artisti, kirjtas Postimees.

Just selline nägi kriminaalpolitseinike väitel välja Eesti allilmas üheks mõjukamaks figuuriks peetava Stanislav Volkovi 34. sünnipäev mullu jaanuaris, ja seda Tallinna ühes peenemas meelelahutuskohas, Astoria-Palace’i restoranis.

Kaks keskkriminaalpolitsei varasemat direktorit seda välimuse järgi väga soliidset noort meest ametlikult nimetanud allilmas üheks olulisemaks tegijaks. Meheks, kelle väidetava juhtimise all õitses aastaid varastatud autode tagasimüük ja kelle alluvateks on politsei andmeil lainetena kalleid luksusmasinaid jahtinud professionaalsed autovargad.

Kurjategijad, kes enne mullu jaanuaris autovarastele kuulutatud sõda jõudsid viimastena jalameheks jätta ärimees Robert Lepiksoni ja näpata unikaalse võidusõiduauto ralliäss Marko Märtini garaažist.

Just autovaraste nahaalne ja karistamatu tegevus, kus halvimatel päevadel näpati Tallinna tänavatelt kuus-seitse autot, sundis politsei ja prokuratuuri tagajalgadele. Iga üksiku autovarguse uurimine jäeti sinnapaika. Pihtide vahele võeti konkreetsed rühmitused, mis kõigest mõne kuu jooksul suudeti lõhkuda ja liikmed trellide taha pista.

Kurjategijate telefonide pealtkuulamine tõi päevavalgele fakti, mis andis prokurörile alust süüdistada Volkovit üsna piinlikus kuriteos, varastatud kaminasüdame ja parketi ostmises samalt vargajõugult.

Et Volkov oli fakti ees, möönis ta oma süüd ja nõustus sõlmima prokuröriga kokkuleppe, mis päästis ta reaalsest vangistusest ja tipnes rahatrahviga.

Volkovile rahatrahvi suurust arvestades ei lähtunud prokurör aga tavapärasest reeglist, kus arvestatakse isiku ametlikku sissetulekut.

Prokurör Bergmann kasutas esmakordselt Eestis just Volkovi kallal uue seaduse jõudu, mille järgi karistuse määramisel ei võeta aluseks mitte isiku sissetulekut, vaid elatustaset. Volkoviga seostati ligemale kümne miljoni krooni eest vara, millest lähtuvalt sai prokurör talle trahvi määramise aluseks võetavaks päevamääraks arvutada 689 krooni ehk pea 13 korda enam kui enne. See aga tähendas, et Volkovile jaanuari lõpus tehtud trahv kerkis hetkega 137 800 kroonile.