Silja Symphony pardal olnud laamendamist
mäletab Tallinki juhatuse liige Keijo Mehtonen valikuliselt, kirjutas
SLÕhtuleht.
«Mõneti läks olukord üle piiri, kui püüdsin sõpra (Tallinki juhatuse liiget Andres Hunti) kaitsta,» tunnistab Silja Symphony pardal juhtunud skandaali Tallinki juhatuse liige Keijo Mehtonen, kes aga midagi muud ei mäleta või polnud enda sõnul pealtnägija.
Mehtonen ütleb Soome väljaandele Taloussanomat, et ei näinud pealt, kuidas Andres Hunt Silja Symphony baaritöötajale rusikaga virutas, ja kähmlust, nagu värvikalt kirjeldab teine Soome väljaanne Ilta-Sanomat, mis jätkus põrandal. Hundi taltsutamiseks läks vaja mitme mehe abi. Mehtonen aga ütleb: «Siin on sõna sõna vastu.» Ta usub, et laevapere liikmed pigem kaitsevad baaritöötajat.
Soome ja Rootsi ajakirjandus peab Keijo Mehtoneni üheks põhiärplejaks Silja Symphony pardal ja süüdistab Enn Panti kõlvatutes ettepanekutes ühele meeskonnaliikmele, toomata siiski vähegi selgemaid tõendeid, et midagi sellist üldse juhtus. Mehtonen ei kommenteeri Pandi käitumist sõnagagi ja jätab vastuseta ka paljud teda puudutavad etteheited. Tallinki juhatuse eestlasist liikmed on kõigest pardal juhtunust vaikinud, ainsana on õnnestunud ajakirjandusel kommentaare saada Mehtonenilt.
Taloussanomat kirjutab Rootsi meremeeste ametiühingu sisejuurdluse tulemusist, mis kinnitavad, et Tallinki juhtkond tuli Silja Symphony Atlantise baari selle sulgemise ajal. Kui teenindamine oli lõpetatud, tahtis juhatus koos saatjatega hakata ise baarist napse võtma. Baaritöötaja ei lubanud seda teha ja tõenäoliselt haaras baariruumi läinud Andres Hunti – keda ta ei tundnud – käest. Seejärel puhkeski lööming, mis päädis baaritöötaja prillide purunemise ja arsti juurde minekuga.
Mehtonen kinnitab Taloussanomatele, et pärast seda vahejuhtumit käisid emotsioonid kõrgelt, aga ta pidi ju sõpra kaitsma. Atlantisest mindi edasi teise baari, kus samuti oli sulgemise aeg kätte jõudnud. Töötajate sõnul pakkus just Mehtonen neile ületundide tegemise eest raha ja kui sellest keelduti, siis ristis teenindajaid solvava sõnaga. Seda Mehtonen eitab ja lisab täpsustamata: «Ametiühingu sisejuurdluse tulemus ei vasta kõiges tõele.»
Seotud lood
Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisinguga, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulganisti asjaajamist. Selline sõidukipargi haldamise viis on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem.
Hetkel kuum
Lisatud video lõigu eelprojektist
Tagasi Logistikauudised esilehele