Autor: ImpulsQ GMBH • 19. september 2022

Digitaliseerimine on Eestis tõusuteel

Autor: Unsplash
1,3 miljoni elanikuga väike Läänemere rannikul asuv Eesti on digitaliseerimise ja digitaalsete protsesside optimeerimise osas teistest Euroopa riikidest kaugel ees. Kui näiteks paljudes teistes riikides on ikka veel täiesti tavaline, et miljonid inimesed hääletavad kas posti teel või isiklikult valimiskasti juures, siis Eestis on digitaalne hääletamine juba ammu normiks.

Meil, eestlastel, on hea põhjus, miks meile meeldib oma riiki E-Eestiks nimetada. Ka kasiino osas areneb riik pidevalt edasi internetis. Digitaalne tulevik on siin juba pikka aega elanud. Suursaadik Alar Streimann näeb digitaalse teerajaja positsiooni põhjust selles, et koolidesse investeeriti väga varakult tohutult. See on juba avanud kõige väiksematele lastele varajase juurdepääsu digitaalsele maailmale ja muutnud selle peaaegu iseenesestmõistetavaks.

Eesti on kaugel ees: e-valitsus

Rohkem kui 99 protsenti kõigist Eesti ametlikest menetlustest on täielikult digitaalsed ja kasutavad uusi tehnoloogiaid. Vahepeal tuleb ainult pulmad, abielulahutused ja majaostud teha isiklikult kohapeal. Eestlased saavad tänu enam kui 3000 riigiasutuste ja ettevõtete pakutavale teenusele teha peaaegu kõike mugavalt oma kodus. Niinimetatud kodanikukaart võimaldab seda probleemideta.

See kodanikukaart on ühtlasi isikutunnistus, juhiluba, kindlustuskaart ja palju muud. Selle eelis on ilmne, sest ei ole vaja aeganõudvaid ametiasutustes käike, sest enamikku asju saab probleemideta kodus teha. Teine eelis, mis sellest tuleneb, on see, et Eesti inimesed säästavad tonnide viisi paberit ja seega kahjustavad keskkonda palju vähem. Ka Eesti kodanikud on suurel määral kergendatud, sest nii säästetakse äärmiselt palju aega.

Lapse sünd

Eestis võetakse uute vanemate õlgadelt pärast lapse sündi palju tööd ja vaeva maha. Haigla võtab üle lapse registreerimise ametiasutustes otse määratud ID kaudu. See on märgitud vastsündinu randmepaelale. Samaaegselt haigekassas registreerimisega registreeritakse laps ka sotsiaaltoetuste, näiteks lastetoetuste ja muude toetuste saamiseks.

Eestis ei pea vanemad tegema mingeid tüütuid järelepärimisi, sest siin teavitatakse vastsündinu vanemaid erinevate hüvitiste saamise õigustest e-kirjaga. Ainult see e-kiri tuleb kinnitada ja kõik muud ametlikud taotlused on seega üleliigsed.

Oma kodanikuportaal

Tänu oma portaalile, mis on kättesaadav igale kodanikule, saab salvestada kõik protsessid, isikuandmed jms. See võimaldab erinevatel ettevõtetel või asutustel saada vajalikke andmeid lihtsalt ja keeruliselt. Põhimõtteliselt on igaühel võimalik vaadata ka kõiki oma isiklikus portaalis toimuvaid protsesse ning näha täpselt, kes, millal ja miks andmeid taotles.

Sel viisil on selles digitaliseeritud süsteemis tagatud ka andmekaitse. Kui andmete loata päringute tegemine toimub, ootavad toimepanijat ees karmid karistused. Halvimal juhul võib see tähendada isegi töökoha kaotust.

Digitaalsed lahendused pakuvad palju lihtsustusi

Erinevalt paljudest teistest riikidest on täna juba võimalik kasutada digitaliseeritud protsesse ilma probleemideta. Üleminek kodukontorile ei ole ka töö puhul üldse probleemiks.

On ka arenguid, näiteks robotid, mis toimetavad individuaalselt tellitud toidukaupu koduukse juurde. Erakorralistes olukordades, kui teil peaks olema võimalikult vähe kontakte teiste inimestega, on see tohutu eelis.

Lisaks digitaalsetele uuendustele ja e-valitsusele pakub Eesti ka häid ja turvalisi investeerimisvõimalusi Eesti Suurpangas. Siin pakutakse investoritele lihtsat ja turvalist viisi raha investeerimiseks ja oma finantsplaani laiendamiseks üleöö- või tähtajalise hoiusega. Päevaraha ja tähtajaline hoius, mille intressimäärad jäävad vahemikku 0,3-1,5 protsenti, osutusid hoiustajatele ideaalseks investeeringuks. See kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste investeeringute kohta. Samuti ja eriti ootamatutes olukordades saab raha paindlikult kasutada tänu kiirele juurdepääsule. See pakub muidugi maksimaalset turvalisust ja paindlikkust.

Digitaalne ökosüsteem võimaldab idufirmade arengut

E-residentsuse programm on selle kõige uuem näide. See võimaldab "digitaalselt" Eestisse elama asuda, näiteks asutada ettevõte. See toimib isegi siis, kui teil ei ole riigis füüsilist elukohta.

Eestis on üle 11 000 alustava ettevõtte arv ühe elaniku kohta ELis kõige suurem. See on 4,6 korda rohkem kui Euroopa keskmine. Nendest alustavatest ettevõtetest 7 on nn ükssarvikud, kelle turuväärtus on üle 860 miljoni euro. Ainult sel aastal saavutasid selle staatuse 3 neist.

Eesti on digitaliseerimise osas eeskujuks

Eesti digitaliseerimismudeli uskumatu edu on pannud paljud ELi riigid lootma, et nad saavad sellest eeskuju. Näiteks aprillis kaalus Saksamaa majandusminister Peter Altmaier "Eesti parima digimeeskonna" kohale lendamist, et edendada digiteerimist Saksamaal.

Kuidas on lood küberrünnakutega?

Viimastel aastatel on Balti riik olnud sageli küberrünnakute sihtmärk. 2007. aastal toimus eriti laastav rünnak. Venemaaga seotud häkkeritel õnnestus kogu Eesti digitaalne infrastruktuur välja lülitada. Vaatamata korduvatele küberrünnakutele on usaldus riigi digiteenuste vastu siiski endiselt katkematu. Selleks, et veelgi tugevdada kodanike usaldust digitaalteenuste vastu, kasutatakse kahesuunalist lähenemisviisi.

Eelkõige on valitsus täiesti pühendunud võimalikult suure läbipaistvuse tagamisele. Kodanikud saavad alati kontrollida, kas kohalikud või riiklikud asutused pääsevad ligi nende veebipõhistele andmetele. Esialgu on valitud mudel, mille kohaselt pakutakse esmalt digitaalseid teenuseid, mis omakorda loovad usaldust oma kasutajasõbralikkuse kaudu. Avalike digiteenuste lisamisega said kodanikud kiiresti aru, kui palju see lisaväärtust annab ja kui palju see nende elu lihtsustab.

Digitaalne ühtne turg

Eesti valitsus nõuab samuti, et ELi tasandil võetaks kasutusele rohkem digitaalseid teenuseid. Eesti seisukohast on üks olulisemaid valdkondi rohkemate digitaalteenuste pakkumine ja nende koostalitlusvõime tagamine kogu ELis. Siin võiks Euroopa võtta ülemaailmse juhtrolli. Selle eelduseks on, et andmeid saab ELis vahetada vabalt, turvaliselt ja eraelu puutumatust austaval viisil.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077