Pool Eesti netipoodide kaupadest läheb teistesse EL-i riikidesse

Euroopa Komisjoni aruandest nähtub, et viimase viie aastaga on märgatavalt suurenenud kaubavahetus naaberriikide vahel B2C sektoris – tarbijad ostavad üha sagedamini kaupa välismaalt, nii ka näiteks soomlased Eesti ettevõtetelt.

Venipak juht Justas Šablinskas.  Foto: Venipak

Eeldatavalt suurenevad aastatel 2015–2021 e-kaubanduse tulud koguni kolm korda – 1,5 triljonist USA dollarist kuni 4,5 triljoni dollarini 2021. aastal. Aruandes on märgitud, et eriti palju suureneb cross border tellimuste arv. 2015. aastal oli selle käive 200 miljardit USA dollarit ja prognoosid näitavad, et 2021. aaastaks peaks see küündima juba 1,1 triljoni dollarini.

Kiirkulleriteenuste ettevõtte Venipak juhi Justas Šablinskase sõnul näitavad sellised suundumused, et ettevõttel tuleb pöörata rohkem tähelepanu riikidevaheliste saadetiste kohaletoimetamisele.

„Statistika näitab, et eriti palju suureneb kaubavahetus naaberriikide, nt Leedu ja Läti, Leedu ja Eesti või Eesti ja Soome vahel. See on seotud regionaalsuse ja hinnakonkurentsiga ning kauba parema kättesaadavusega. Kuigi Euroopa turg on avatud, tuleb siiski kauba transportimisel ühest riigist teise kokku puutuda erineva dokumentatsiooniga ja faktuurarved kirjutatakse välja saatja riigikeeles, mistõttu võib ostjatel tekkida küsimusi. Taolisi situatsioone tuleb ette väga palju,“ räägib Šablinskas.

Saadetiste arvu suurendab B2C sektor

Euroopa Komisjoni aruandes on märgitud, et igal aastal veetakse kogu Euroopa Liidus kohale 9,4 miljardit pakki, millest tervelt 1,7 miljardit on väikesaadetised.

„Väikesaadetiste arv suureneb kogu Euroopas igal aastal ja me arvame, et taolised tendentsid jäävad kestma veel lähema viie kuni kümne aasta jooksul. See on seotud asjaoluga, et kuigi juba praegu ostab internetikauplustest küllaltki suur protsent Eesti elanikke, jäävad selle regiooni riigid siiski praegu veel EL-i keskmisest ja teistest Lääne-Euroopa riikidest maha. Kuigi see ei too müüjatele väga suuri kasumeid, on iga saadetise kvaliteetne ja õigeaegne kohaletoomine väga tähtis faktor,“ räägib Šablinskas.

Euroopa Liidus müüvad B2C sektori ettevõtted internetis ligikaudu 26 protsenti kaubast. Eesti ettevõtted on selles suhtes tunduvalt paremal positsioonil kui paljud teised EL-i riigid.

„Eesti ettevõtted müüvad internetis keskmiselt 35% kaubast. Ligikaudu sama protsent on Belgias ja Suurbritannias. Need arvud näitavad, et Eesti ettevõtted usaldavad kullerite tööd, sest e-kaubandus ei ole võimalik ilma efektiivselt töötava mehhanismita alates müügist kuni kauba kiire ja turvalise ostjale kätte viimiseni,“ ütleb Šablinskas.

Teistes Balti riikides müüvad äriettevõtted B2C sektoris internetis vähem – Leedus ligikaudu 24% kõigist internetis müüdavatest kaupadest, Lätis vaevalt 18%.

„Tuginedes oma andmetele, näeme, et Leedus ja Lätis ostetakse eriti palju välismaa internetikauplustest, samal ajal kui Eesti ettevõtetelt ostavad kaupa palju soomlased. Seepärast pakume juba mitu aastat saadetiste toimetamise teenust Eestist Helsingisse 24 tunniga,” selgitab Šablinskas.

Väikeettevõtlus on internetikaubanduse mootor

Peaaegu 80% kõigist väikestest äriüksustest, mille käive ei ületa aastas 100 000 eurot, müüb oma kaupa ja teenuseid Euroopa Liidus internetis. Venipaki juhi sõnul pöörab firma palju tähelepanu tööle just nende ettevõtetega ja püüab kohaneda nende vajadustega.

„Eestis tegutseb tuhandeid väikeettevõtteid, mis müüvad kõike alates suveniiridest kuni riieteni. Neid äriüksuseid haldab sageli üks inimene, kes peab valmistama toote, seda reklaamima, müüma ja hoolitsema kauba kohaleviimise eest. Siin olemegi ettevõtlusele abiks meie, sest meil on lai kullerite võrk kogu Eestis ja tagame kauba kohaletoimetamise ühe päevaga ükskõik millisest punktist,“ räägib Šablinskas.

Eestis tegutsevad ettevõtted müüvad keskmiselt 45% toodangust teistesse EL-i riikidesse ja 22% mitte EL-i riikidesse: „Peaaegu pool Eestis müüdavast kaubast liigub internetis teistesse riikidesse. Sagedamini on need naaberriigid Läti, Leedu, Soome ja Rootsi. Nende riikide ostjate standardid on väga kõrged – suurem osa neist loodab kauba kätte saada ühe päevaga, mistõttu avasime möödunud aastal kolm uut terminali Lätis, samuti parendasime saadetiste transportimise kiirust kogu Balti regioonis ja ka Rootsi, sest kaup liigub Tallinnast Vilniusesse kiiremini kui ühe päevaga ja meie Lätis asuvad terminalid tagavad, et kaup jõuab Eestist Rootsi mõne päevaga.“

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150