Pool Eesti netipoodide kaupadest läheb teistesse EL-i riikidesse

Eeldatavalt suurenevad aastatel 2015–2021 e-kaubanduse tulud koguni kolm korda – 1,5 triljonist USA dollarist kuni 4,5 triljoni dollarini 2021. aastal. Aruandes on märgitud, et eriti palju suureneb cross border tellimuste arv. 2015. aastal oli selle käive 200 miljardit USA dollarit ja prognoosid näitavad, et 2021. aaastaks peaks see küündima juba 1,1 triljoni dollarini.

Kiirkulleriteenuste ettevõtte Venipak juhi Justas Šablinskase sõnul näitavad sellised suundumused, et ettevõttel tuleb pöörata rohkem tähelepanu riikidevaheliste saadetiste kohaletoimetamisele.

„Statistika näitab, et eriti palju suureneb kaubavahetus naaberriikide, nt Leedu ja Läti, Leedu ja Eesti või Eesti ja Soome vahel. See on seotud regionaalsuse ja hinnakonkurentsiga ning kauba parema kättesaadavusega. Kuigi Euroopa turg on avatud, tuleb siiski kauba transportimisel ühest riigist teise kokku puutuda erineva dokumentatsiooniga ja faktuurarved kirjutatakse välja saatja riigikeeles, mistõttu võib ostjatel tekkida küsimusi. Taolisi situatsioone tuleb ette väga palju,“ räägib Šablinskas.

Peaaegu 80% kõigist väikestest äriüksustest, mille käive ei ületa aastas 100 000 eurot, müüb oma kaupa ja teenuseid Euroopa Liidus internetis. Venipaki juhi sõnul pöörab firma palju tähelepanu tööle just nende ettevõtetega ja püüab kohaneda nende vajadustega.

„Eestis tegutseb tuhandeid väikeettevõtteid, mis müüvad kõike alates suveniiridest kuni riieteni. Neid äriüksuseid haldab sageli üks inimene, kes peab valmistama toote, seda reklaamima, müüma ja hoolitsema kauba kohaleviimise eest. Siin olemegi ettevõtlusele abiks meie, sest meil on lai kullerite võrk kogu Eestis ja tagame kauba kohaletoimetamise ühe päevaga ükskõik millisest punktist,“ räägib Šablinskas.

Eestis tegutsevad ettevõtted müüvad keskmiselt 45% toodangust teistesse EL-i riikidesse ja 22% mitte EL-i riikidesse: „Peaaegu pool Eestis müüdavast kaubast liigub internetis teistesse riikidesse. Sagedamini on need naaberriigid Läti, Leedu, Soome ja Rootsi. Nende riikide ostjate standardid on väga kõrged – suurem osa neist loodab kauba kätte saada ühe päevaga, mistõttu avasime möödunud aastal kolm uut terminali Lätis, samuti parendasime saadetiste transportimise kiirust kogu Balti regioonis ja ka Rootsi, sest kaup liigub Tallinnast Vilniusesse kiiremini kui ühe päevaga ja meie Lätis asuvad terminalid tagavad, et kaup jõuab Eestist Rootsi mõne päevaga.“