„Pärnu tuleb Tallinnale lähemale“ – suurprojektid kujundavad Lääne-Eesti tulevikku

29. septembril saatis Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) huvigruppidele kirja, et e-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamiste toetusmeede on lõppenud ning taotlusi on esitatud rohkem, kui on eelarves raha. Selle üle on põhjust vaid rõõmu tunda, sest just digitaliseerimine aitab päästa Eestit logistilisest tupikust, kirjutab Digilogistika Keskluse arendusjuht Antoon van Rens.

2030. aastaks peaks saama valmis Rail Baltic Tallinnast Euroopasse sõitmiseks, kuid Läti või Leedu probleemide korral saab arvestada vähemalt alternatiivse Eesti-sisese liiniga, ütles taristuminister Kuldar Leis.

Eesti Raudtee ehitustööd Tartu suunas on jõudnud lõpufaasi, kuid uute liiklusjuhtimissüsteemide sisse lülitamine Tapa jaamas lükkub paraku edasi. Viivituse põhjuseks on töövõtja Siemens Mobility Oy, kes ei suuda süsteemi kasutuselevõtuks vajaliku dokumentatsiooniga õigeks ajaks valmis saada.

Vabariigi Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2025–2028, millega suunatakse Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kokku 932,3 miljonit eurot. See on 251,8 miljonit eurot rohkem kui eelmise nelja aasta teehoiukavas.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.