Kuldar Leis Rail Balticust: kui Läti ja Leedu ei saa oma osa valmis, paneme rongi ikka sõitma
2030. aastaks peaks saama valmis Rail Baltic Tallinnast Euroopasse sõitmiseks, kuid Läti või Leedu probleemide korral saab arvestada vähemalt alternatiivse Eesti-sisese liiniga, ütles taristuminister Kuldar Leis.
„Ühishange tooks kõikidele Balti riikidele märkimisväärseid eeliseid – suurem kogus võimaldab saavutada mastaabiefekti ja soodsama ühikuhinna, samas tagab tehnilise ühilduvuse ja annab võimaluse ronge paindlikult üle riigipiiride kasutada kogu Rail Balticu võrgustikus,” tõdes taristuminister Kuldar Leis eilsel kohtumisel Läti transpordiminister Atis Švinkaga.
31. juulil allkirjastati ehitusleping Eesti ühe tehniliselt keerukaima taristurajatise ja Rail Baltica peamise logistilise sõlmpunkti – Soodevahe liiklussõlme – väljaehitamiseks. 38,8 miljoni euro suurune leping sõlmiti aktsiaseltsiga TREF Nord.
Rail Baltica on murranguline taristuprojekt, mis parandab oluliselt Balti riikide ja Lääne-Euroopa vahelist ühenduvust, aga see ei asenda maanteetransporti, sõnab logistikaettevõtte Kühne + Nageli Eesti ja Soome juht Hanna Korvenpää, lisades, et peame nutikalt raudteed ja maanteed kombineerima.
Rail Baltic Estonia sõlmis projekteerimislepingu Eesti ettevõttega AllSpark OÜ, et ühendada Muuga sadam tulevase Rail Baltica trassiga. Ligikaudu 16 kilomeetri pikkune Soodevahe–Muuga lõik kavandatakse kaubarongiliikluseks ning tähistab kogu Eesti raudtee- ja logistikasektori jaoks olulist arenguhüpet. Lepingu summa on ligi 2,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.