Autor: Äripäev • 8. jaanuar 2020

Esiteks suureneb Eestil tänavu võrreldes eelmise aastaga biokütuse kohustus kaks korda. Siin on Vahi sõnul oluline silmas pidada kahte seadust. Esiteks vedelkütuse seadus, teine ja veel olulisem on aga kütuse kvaliteedi direktiivi jõustumine. Selle järgi peab mootorikütuste süsinikuheide vähenema 6 protsenti, ehk, et kütuses peab suurenema biokütuse osakaal.

Kui eelmisel aastal tõstis biokütuse lisand kütuse hinda tanklas 2,5 senti, siis nüüd võib arvata, et sama suur hinnatõus ootab meid ka tänavu. Vahti sõnul võib hinnatõus jõuda tanklatesse juba selle kuu jooksul.

Teise olulise muutusena tõi Vaht välja laevadele kehtestatud diislikütuse nõuete karmistamise. Kui seni oli kütuse lubatud väävlisisaldus paiguti kuni 3,5 massiprotsenti, kärbiti see tänavu 0,5 protsendile.

Uus väävlinõue on rahvusvaheline ja kehtib üle kogu maailma. Kui Eesti piirkonnas jääb väävlinõue juba 0,1 protsendi juurde, siis mujal võisid laevad kasutada ka 3,5 protsendi suuruse väävli massiprotsendiga kütust.

Vaht hindas, et diislikütus võib tanklas kallineda 2–4 senti. „Kui vaadata, milline oli areng aasta lõpus, kui rääkisime läbi oma tarnelepinguid, siis need preemiad, mida küsiti diisli tarne eest, olid kolossaalselt suured,“ ütles Vaht.

Kui bensiini ja diislikütuse hinnad on olnud muutlikud, on Vahti sõnul hoopis rahulikum gaasiturul, mida pinged Lähis-Idas ei mõjuta.

Kuula Alan Vahti intervjuud Äripäeva raadio keskkonnast: