Pakirobotid jäävad Eesti teedel ainsateks autonoomselt liikuvateks sõidukiteks seni, kuni vajalikud õigusmõisted ja tehnilised nõuded tuuakse sisse Eesti õigusruumi. Samuti vajab õigusruum normi tehisintellekti kui suure ohu allika kohta ja soovitavalt ka võimalust end suure ohu allika valdajana kindlustada, kirjutab TalTechi eraõiguse professor Thomas Hoffmann.
TalTechi eraõiguse professor Thomas Hoffmann.
  • TalTechi eraõiguse professor Thomas Hoffmann.
  • Foto: TalTech
Isejuhtivad sõidukid on juba aastakümneid tundunud olevat tohutu suure läbimurde lävel – ometi on ainsad sõidukid, mis Eestis meie igapäevaelus autonoomselt sõidavad, tarnerobotid ja kaks iseAutot (TalTechi väikebussid). Kas tõesti on õiguslikud takistused need, mis hoiavad isejuhtivaid sõidukeid meie teedelt eemal – kui jah, siis kas ilmselt ebapiisav õiguslik raamistik on Eesti või üldine probleem? Ja kuidas on lood vastutusega?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 15:49
Rohkem kui kümme aastat ühisel teel. DHL ja Mercedes-Benz ehitavad usaldust iga saadetisega
Logistikaäris on ootused lihtsad – saadetis peab jõudma õigel ajal õigesse kohta. Selle taga on aga tuhanded kilomeetrid, sajad peatused ja töövahendid, mille peale peab saama alati kindel olla. Just seepärast on DHL usaldanud Mercedes-Benzi tarbesõidukeid juba enam kui kümme aastat ning koostöö Vehoga on selle aja jooksul kujunenud oluliseks osaks ettevõtte igapäevasest tööst.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele