Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühistranspordi täismahus töötamine on rahva tervise huvides
„Terviseamet on soovitanud, et normaalbussi täituvus kriisi ajal ei ületaks 10 inimest. Seniste väljumiste arvu säilitamisega oleme suutnud seda nõuannet järgida. Jalgrattad inimeste liikumisvajadust ei lahenda,“ selgitab Tallinna ühistranspordi täismahus töös hoidmist TLT AS juhatuse esimees Deniss Boroditš.
Nagu enamus Euroopa riike, elab ka Eesti juba mõnda aega eriolukorras. Õnneks pole valitsusel seni olnud vaja täielikku liikumiskeeldu kehtestada ja vaatamata sellele, et suur osa inimestest töötab kodukontoris ning koolid on suletud, leidub piisavalt neid, kellele ühistranspordi tõrgeteta toimine Tallinnas on elulise tähtsusega.
Näiteks nn eesliinivõitlejad – meedikud, politseinikud, päästjad, toidukaupluste müüjad ja apteekrid. Arvestades nendega, kelle liikumisvõimalustest oleneb riigi toimimine ja võimekus viirusele piir panna, on Tallinn säilitanud eriolukorrale eelnenud ühistranspordi graafiku.
Senine liiklustihedus tagab sõitjate ohutuse
Muidugi võib küsida, kas sõitjate arvu drastilise languse puhul on otstarbekas busse, tramme ja trolle senise graafiku alusel liinile saata? Veidi järele mõeldes mõistame, et just eriolukorras on see äärmiselt oluline. Euroopas leidub juba kurbi näiteid, kus ühistranspordi piiramine on loonud soodsa pinnase viiruse edasikandumiseks kas siis pilgeni täistopitud bussides või peatustes pikalt ühissõidukit õlg-õla kõrval ootavate inimeste seas.
Tallinnas on hetkel ühissõidukites võimalik tagada piisav inimestevaheline distants, ja seda just tänu hõrendamata väljumissagedustele. Terviseamet on soovitanud, et normaalbussi täituvus kriisi ajal ei ületaks 10 inimest. Seniste väljumiste arvu säilitamisega oleme suutnud seda nõuannet järgida.
Karantiinireeglid kehtestades tehti Euroopas valik, langetada elude säästmise nimel majandusele ebasoodsaid otsuseid. Võitis inimkesksus, vajadus kaitsta inimesi. Just sellepärast pole kohane arutleda, kui palju võiks Tallinnas ühistranspordi sõidugraafikuid hõrendades hoida kokku kütuse arvelt. Kokkuhoiukohti leiab mujalt, kus pole tarvis panna ohtu ühistranspordikasutajate tervist ja elusid.
Muidugi oleme lahendustes paindlikud ning jälgime pidevalt ühistranspordis tekkivaid olukordi. Kui selgub, et mõnel liinil pole enam üldse nõudlust, siis kaalume ka graafikute muutmist või ajutist sulgemist, ent tegemist on siis erandjuhuga. Eelkõige lähtume põhimõttest, et Tallinna kohustus on tagada ühistranspordi kui elutähtsa teenuse toimimine senisel tasemel, kindlustades ohutusmeetmete rakendamisega selle turvalisuse.
Jalgrattad ei lahenda liikumisprobleemi
Hiljuti tuli siseminister välja ettepanekuga, sulgeda väikelinnades ühistransport ja asendada see jalgrattalaenutusega. Muidugi võib taoline mudel töötada seal, kus vahemaad napid, ent Tallinna suguses kesksuures linnas on raske kujutleda, et ajame nakkusohu vältimiseks kõik inimesed ratta sadulasse.
Praeguste temperatuuride juures toob kümnetesse kilomeetritesse ulatuvate vahemaade jalgrattal läbimine kaasa külmetushaiguste hüppelise kasvu. Mõelge arstile, kes peab Lasnamäelt Mustamäele rattaga tööle sõitma, tegema väsitava vahetuse ja siis õhtupimeduses läbi jaheda tuule tagasi pedaalima või vanemaealisele proviisorile, kelle ainsaks võimaluseks kesklinna tööle jõuda oleks rattaga kohale tuhiseda. Pole mõeldav!
Jalgratas võib lahendada noorte liikumismured, mitte keskealiste ja vanemate töölkäijate vajadused suurlinnas liigelda. Hiljuti alustanud tasuta rattalaenutuse näol on küll tegemist kiiduväärt algatusega, ent Baikiipi kümmekond vabakasutusse antud sõiduvahendit ei lahenda tuhandete tallinlaste liikumisvajadust isegi siis, kui vabakasutuses sõiduriistade arv sajakordistuks.
Hetkel kuum
Tallinna Linnatranspordi AS on koostöös linnavalitsusega korduvalt analüüsinud praegust logistilist olukorda ning leidnud, et ühistranspordi liinivõrgu ning graafikute säilitamine ja sõitjateruumi süsteemne desinfitseerimine, tagab piisava ohutuse. Muidugi eeldame, et inimesed ise oleksid samuti hoolivad ja peaksid ka ühistranspordis kinni 2+2 reeglist.
Juhtide ohutuse tagab kabiini eraldatus, bussi esiossa loodud turvatsoon ja esiukse kasutuse piiramine. Kui eriolukorra reeglid peaksid karmistuma, oleme valmis sõitjatesalongis veelgi tõhusamate turvameetmete rakendamiseks.
Asjatundjad tunnustavad Tallinna ühistransporti
Et oleme õigel teel kinnitas meedias erapooletu eksperdina ka viroloog bioloogiadoktor Ljudmilla Priimägi, öeldes: "Inimesi sõidab vähe, nad paiknevad hajutatult ehk just nõnda kui praegustes oludes on see vajalik. Lisaks olen tähele pannud, et peatustes on korraks sisse lülitatud tugev ventilatsioon ja selline lähenemine on väga õige." Ta lisas, et ühistranspordi kärpimise asemel tuleb valida taktika, et püüda seda võimalikult sageli puhastada ja desinfitseerida.
Selles suhtes oleme tunnustatud teadlasega ühte meelt. Meie ühissõidukites puhastatakse lõpp-peatustes pidevalt sõitjatega vahetult kokkupuutuvaid salongi osi. Oleme selleks lisaks puhastusbrigaadidele rakendanud töösse mobiilsed desinfiktsiooniüksused. Depoosse saabunud bussid, trammid ja trollid läbivad enne uuesti liinile suundumist põhjaliku desinfitseerimise. Me hävitame viirusekandja ja tagame sõitjatele võimalikult ohutud tingimused. Hoidmaks töötajate, samuti sõitjate tervist, läbivad meie juhid igal hommikul põhjaliku arstliku kontrolli.
Vaagides Tallinnas senise ühistranspordi graafikujärgse kulgemise otstarbekust, tuleb arvestada ka psühholoogiliste aspektidega. Kellelegi pole tarvis, et niigi ebamugavates oludes elavatel inimestel tekiks lisahirme seoses pealinna ühistranspordi halvamisega. Põhjendatud on linnadevahelise transpordi kokkutõmbamine, ent kui teeme seda pealinnas, anname signaali, et olukord hakkab käest minema. Seda pole aga kindlasti tarvis. Säilitades ühistranspordi senise toimimise, vähendame viirusohtu ja aitame linlastel eriolukorra valutumalt üle elada.
Seotud lood
Logistika korraldamisel ei piisa tööülesande edastamisel ainult autojuhile saadetud sihtkohast ja kellaajast. Juhil peab olema ühes kohas kogu tööks vajalik info ning kontoritöötajad peavad nägema, kas ülesanne on vastu võetud, kuidas töö edeneb ja kas midagi on muutunud, selgitab GPS-jälgimislahendusi ja telemeetriateenuseid pakkuva Metrotec OÜ juhataja Aare Mukk.
Enimloetud
3
Lisatud täismahus pöördumine erakondade poole. Loe ilma maksumüürita!
5
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
6
Kandideeri ise või anna teada ägedast logistikateost: kandidaate saab esitada novembri keskpaigani!
Viimased uudised
Kandideeri ise või anna teada ägedast logistikateost: kandidaate saab esitada novembri keskpaigani!
Lisatud täismahus pöördumine erakondade poole. Loe ilma maksumüürita!
Konverentsid
Hetkel kuum
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Lisatud täismahus pöördumine erakondade poole. Loe ilma maksumüürita!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele