Veel alles mõnda aeg tagasi pidid ligi 6 miljardit maksva raudteeprojekti puhul isegi 5000eurosed arved ootama kolme riigi esindajatest koosneva nõukogu heakskiitu. Riigikontrolör Janar Holm vaatleb sümptomeid, mis Rail Balticu ehitust pidurdavad, millest keskne on riikide koostöövõime.

- Janar Holm.
- Foto: Andras Kralla
Kui kolme riigi riigikontrolli-asutused saatsid ühist raudtee-ehitust vedavale Lätis asuvale keskettevõttele kriitilise auditiaruande, vastas RB Rail mõneti etteheitvalt, et „aruanne ei keskendu projekti hetkeseisule, vaid vaatab pigem selle ajalugu.“ Mingis mõttes on see paradoksaalselt ka õige. Näiteks on ajalooks saanud raudtee Eesti osa maksumuseks kavandatud 1,35 miljardit, mida siiani igal pool avalikkuses kasutatakse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kolme Balti kõrgeima auditiitori ühisraporti kokkuvõttes tõdetakse, et Baltimaade iseseisvuse aegne suurima taristuprojekti juhtimises on tõsiseid vajakajäämisi. Nii peavad Rail Balticu projekti omanikud otsustama, kas haarata taristuprojekti ohjad veel rohkem enda kätte või anda rohkem võimu ühisaktsiaseltsi RB Rail juhatusele.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.