Veel alles mõnda aeg tagasi pidid ligi 6 miljardit maksva raudteeprojekti puhul isegi 5000eurosed arved ootama kolme riigi esindajatest koosneva nõukogu heakskiitu. Riigikontrolör Janar Holm vaatleb sümptomeid, mis Rail Balticu ehitust pidurdavad, millest keskne on riikide koostöövõime.

- Janar Holm.
- Foto: Andras Kralla
Kui kolme riigi riigikontrolli-asutused saatsid ühist raudtee-ehitust vedavale Lätis asuvale keskettevõttele kriitilise auditiaruande, vastas RB Rail mõneti etteheitvalt, et „aruanne ei keskendu projekti hetkeseisule, vaid vaatab pigem selle ajalugu.“ Mingis mõttes on see paradoksaalselt ka õige. Näiteks on ajalooks saanud raudtee Eesti osa maksumuseks kavandatud 1,35 miljardit, mida siiani igal pool avalikkuses kasutatakse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kolme Balti kõrgeima auditiitori ühisraporti kokkuvõttes tõdetakse, et Baltimaade iseseisvuse aegne suurima taristuprojekti juhtimises on tõsiseid vajakajäämisi. Nii peavad Rail Balticu projekti omanikud otsustama, kas haarata taristuprojekti ohjad veel rohkem enda kätte või anda rohkem võimu ühisaktsiaseltsi RB Rail juhatusele.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.