30. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas töötaja vastutab kahju eest?

Rando Maisvee
Foto: Rando Maisvee, vandeadvokaat ja partner, Advokaadibüroo Magnusson
Logistika erilehes 25.04.2018 avaldatud artiklis „Kuidas pidada kinni töötaja lõhutud vara väärtus?“ anti soovitus kasutada töölepingu asemel muud võlaõiguslikku lepingut nagu käsundus- või töövõtulepingut. Selline soovitus on kohane vaid piiratud juhtudel.

Kaupluse puudujäägi hüvitamiseks allkirjastas töötaja võlatunnistuse ja võla ajatamise kokkuleppe, milles kinnitas võlga ja kohustus selle graafiku alusel tagastama. Töötaja võlga ei tasunud ja tööandja nõudis seda kohtu abil. Mida ütles kohus? Selline kokkulepe on tühine.

Siiski esineb olukordi, kus töötaja on huvitatud, kas kriminaalmenetluse või pikaajalise tsiviilkohtumenetluse vältimise eesmärgil tööandjaga õigusrahu saavutamisest. Võimalused kahju korrektseks kohtuväliseks hüvitamiseks ka esinevad.

Käsundus- või töövõtulepingu sõlmimine kahju hüvitamise hõlbustamiseks on ohtlik

Logistika erilehes 25.04.2018 avaldatud artiklis „Kuidas pidada kinni töötaja lõhutud vara väärtus?“ anti soovitus kasutada töölepingu asemel muud võlaõiguslikku lepingut nagu käsundus- või töövõtulepingut. Selline soovitus on kohane vaid piiratud juhtudel. Nimelt võivad olla käsundus- või töövõtulepingu sõlmimise tagajärjeks rohked probleemid, mitte hõlpsam võimalus saada töötajalt hüvitust. Seda põhjusel, et ettevõtte vastu esitatavate töötaja nõuete nimekiri on mahukas ja nende maksmapanek tööandja jaoks kulukas.

KONVERENTS LAOSEIS 2018

24. mai 2018

Valdmäe Töösturpark

- Mis toimub laopindade turul? Kas Stock-office populaarsus jätkub?

- Kuidas muuta olemasolev ladu kulusäästlikumaks kapitaalseid investeeringuid tegemata?

- Kuidas parandada Eestis tõstukijuhtide koolitusreegleid?

- Milliseid töölepingu vorme on mõistlik ladudes kasutada?

- Kuidas häid laotöötajaid leida ja motiveerida?

Lisaks mitmed teised laomajandust muudutavad aktuaalsed teemad.

Tutvu programmiga lähemalt SIIN

Registreeru konverentsile SIIN

Töölepingu asemel muud lepingut kaaludes tuleb arvestada seaduses sätestatud põhimõtet, et kui inimene teeb teisele isikule tööd, mille tegemist vastavalt asjaoludele võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Muud tüüpi suhted, olgu selleks vormistatud võlaõiguslik kokkulepe või jäetud leping üldse vormistamata, on üldjuhul välistatud ja suhtele kohaldatakse vaidluse korral töölepingu seadust.

Seaduses on aga sätestatud nõuded puhkeajale, puhkustele, tööajale, töölepingu ülesütlemisele, eraldi hüvitused töötamise eest ööajal, riiklikel pühadel, üle kokku lepitud tööaja, kasutamata puhkuse eest, ebaseadusliku vallandamise eest jne. Samuti tuleb tasuda keskmist palka aja eest, millal töötaja oli valmis töötama, kuid tööandja ei võimaldanud seda. Nõuetele lisanduvad tööjõumaksud. Kõikide selliste kulude realiseerumise riskidega tuleb arvestada, sõlmides töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu.

Töölepinguid ei sõlmita juhtorgani liikmete (juhatuse ja nõukogu liikmed) ega välismaa äriühingu filiaali juhatajate ülesannete täitmiseks. Muudes olukordades saab töö tegemiseks sõlmida töölepingu asemel muu lepingu kui töötaja iseseisvuse määr on piisavalt kõrge. EMTA kriteeriumitena arvestatakse täiendavalt, kes korraldab ja juhib tööprotsessi, kes määrab töö aja, koha ja viisi, kes maksab töövahendite eest, kellel lasub riisiko, kes saab tulu või kasumi, kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu ja kas ta allub sisekorrale. Tagamaks ootamatute nõuete puudumist, tuleb töölepingu asemel muu lepingu sõlmimist alati põhjalikult kaaluda ja kontrollida eelkirjeldatud kriteeriumeid.

Puhtsüdamlik ülestunnistus ei too automaatselt kaasa kahju hüvitamise kohustust

Töölepingu alusel töötava isiku poolt põhjustatud kahju hüvitamise ja sellise hüvituse suuruse eelduseks on töötaja rikkumise süülisus. Kui töötaja tunnistab oma süüd, kasvõi kirjalikult, siis praktikas sellega kohus ei arvesta olukorras, kus töötaja hiljem süüd eitab. Võimalik on siiski leppida kokku süüd kinnitavate tõendite hindamises tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 232 järgi (Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2016 otsus asjas 2-14-61709, p 18).

Kui töötaja põhjustas kahju tahtlikult, vastutab ta kogu kahju eest. Kui töötaja on piisavalt rumal mõistmaks, et ta paneb toime rikkumise, siis ei ole tegemist tahtlikult põhjustatud kahjuga ja kogu ulatuses ta seda hüvitama ei pea.

Kui aga töötaja põhjustas kahju hooletusest, on tema vastutus piiratud ja hüvituse määramisel arvestatakse tema ülesandeid, süü astet, talle antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust ja tööaja senist käitumist, töötasu ja tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahju vältimiseks või kindlustamiseks. Samuti vähendatakse hooletusest põhjustatud kahju hüvitust tööandja tegevusega seonduva tüüpilise riski realiseerumisel tekkinud kahju võrra. Kõikide loetletud asjaolude esile toomise kohustus on tööandjal.

Varalise vastutuse kokkulepe

Seadus lubab leppida kokku varalises vastutuses sõltumata süüst. Sellise kokkuleppe sõlmimise eeldused on sätestatud töölepingu seaduse §-s 75. Artikli alguses kirjeldatud asjaoludel esinenud vaidluse lahendas Riigikohus, selgitades, et muud töötaja varalise vastutuse kohta sõlmitavad kokkulepped nagu komromissileping, võlatunnistused jms on tühised. Samuti on tühine kokkulepe, mille alusel peab töötaja tasuma viivist suuremas määras kui sätestatud võlaõigusseaduses (hetkel 8% aastas).

Varalise vastutuse kokkuleppe saab sõlmida järgmistel tingimustel:

Leping on kirjalik, s.t omakäeliselt allkirjastatud paberil või digitaalallkirjagaKokkulepe hõlmab vaid vara, mis on antud töötajale tema tööülesannete täitmiseksKokkulepe ei asenda tööandja kindlustust kui kindlustamine on mõistlik, arvestades tööandja tegevusega seotud tüüpilisi riske ja käibes on kindlustamine tavaline (näiteks pidas Riigikohus kindlustamist tööandjalt oodatavaks veokite puhul asjas nr 3-2-1-56-17)Sellisele varale on ligipääs vaid töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringilKokkulepe on piiritletud mõistlikult ja töötajale äratuntavalt ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliseltKokkulepe sätestab töötaja vastutuse rahalise ülempiiriÜlempiiri, üle antud vara väärtust, kahju tekkimise tõenäosust, tööandja tegevuse valdkonda, vara kindlustamise tava ja üle antud eset või esemete kogumit või raha arvestades makstakse töötajale mõistlikku hüvitust.

Milline hüvitust on siis mõistlik, tagamaks kokkuleppe kehtivust? Esiteks, selline hüvitus ei saa sisalduda alampalgas, vaid peab sellele lisanduma. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et mõistlikuks võib pidada hüvitust, mis kataks kahju piirmäära 3-5 aasta jooksul (12.10.2016 otsus asjas nr 2-14-61709, p 42).

Töötaja nõusolek kahjuhüvitise palgast kinnipidamiseks

Töösuhte kestel lubab töölepingu seaduse § 78 lg 1 palgast kinnipidamisi teha töötaja nõusolekul, mis on antud pärast kahju hüvitamise kohustuse tekkimist. See tähendab, et töölepingus antud töötaja nõusolek töötasust kahjuhüvitise kinnipidamiseks ei kehti. Küll saab töötaja anda pärast kahju tekkimist oma nõusoleku töötasust kahjuhüvitise kinnipidamiseks. Sellise töötaja nõusoleku kehtivuse huvides tuleb arvestada, et tegemist ei tohi olla osaga kokkuleppest, millega töötaja loobub oma seaduses sätestatud õigustest, vaid töötaja ühepoolse avaldusega, sest töötaja vastutuse osas on lubatud sõlmida vaid töölepingu seaduse §-s 75 kirjeldatud kokkuleppeid (Riigikohtu lahend 3?2?1?178?16).

Töötaja nõusolek peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see ei tohi olla tingimuslik ega määrata tähtaega. See tähendab, et töötaja nõusolek kehtib kui see on vähemalt e-kirja vormis ja selle kehtivus ei ole seotud mingisuguste muude töötaja enda või tööandja lubadustega või tegevustega. Samuti on palgast kinnipidamine üldjuhul keelatud selliselt, et töötajale jääb kätte alammäärast (500 eurot kuus) väiksem summa.

Töötaja nõusolekule peab eelnema tööandja avaldus töötasu tasaarvestamiseks kahju hüvitamise nõudega, mis ei tohi samuti olla tingimuslik ega määrata tähtaega. Näitena ei ole tasaarvestus (kahjunõude palgast kinnipidamine) kehtiv kui tööandja avalduses kasutatakse järgmist sõnastust: „Tööandja tasaarvestab kahju hüvitamise nõude töötaja töötasu nõudega ega esita avaldus töötaja tegevuse suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks kui töötajal on X kuupäevaks tagastatud seifi võti.“.

Riski maandamise huvides, et pärast palgast kinnipidamist algatab töötaja vaidluse saamata jäänud töötasu nõudes põhjendusel, justkui tasaarvestatud kahjunõudel puudunuks alus, on tööandjal mõistlik omapoolses tasaarvestamise avalduses lisaks tasaarvestatavate nõuete kirjeldamisele kirjeldada ka kahju põhjustamisega seotud asjaolusid ja töötaja vastutuse aluseid. Sellist tööandja avaldust on tasaarvestuse kehtivuse huvides töötajal võimalik omapoolse avaldusega (nõusolekuga) kopeerida.

Kokkulepped pärast töösuhte lõppu

Kehtiva seaduse alusel antud selgitustel saab töösuhte kestel sõlmitava kokkuleppega töötaja loobuda nõuetest kui loobumise järgselt on tagatud vähemalt töölepingu seaduses sätestatud õigused (Riigikohtu lahend 3-2-1-24-13). Ehk kokkuleppe sõlmimisel pärast töölepingu lõppemist töölepingu seaduses sätestatud piiranguid järgima ei pea. Seega saab pärast töölepingu lõppemist sõlmida kahju hüvitamise kohta nii kompromisse, kahju hüvitamise ajatamise kokkuleppeid, kui teisi kokkuleppeid töötaja nõuetest loobumise kohta.

Kokkuvõtvalt töötaja vastutab kahju eest. Töötaja põhjustatud kahju hüvitust on võimalik sisse nõuda. Samuti on võimalik võtta kahjuhüvitise palgast kinnipidamiseks töötajalt avaldus ja sõlmida kahju hüvitamise kohta kehtivaid kokkuleppeid. Selleks tuleb aga täpselt järgida nii töölepingu seaduse sisu kui seda selgitavat kohtupraktikat.

Rando Maisvee, Partner, Advokaadibüroo Magnusson

Samal teemal räägib Rando Maisvee ka 24. mail toimuval Laoseis 2018 konverentsil. 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077