Euroopa Liidu rahastatud Helsingi–Tallinn raudteetunneli uuring anti üle Eesti ja Soome transpordi eest vastutavatele ministritele ja pealinnapiirkondade esindajatele Tallinnas 7. veebruaril 2018. Igati sisukas uuringus jäid siiski käsitlemata rongipraami võimalused, kirjutab Soome Riikliku Kriisivarude Keskuse juhtiv analüütik Hannu Hernesniemi.

- Hannu Hernesniemi
- Foto: Erakogu
Rongipraam veab kauba- ja reisironge samamoodi nagu tavapraam veokeid, sõiduautosid ja reisijaid. Väidame, et rongipraami idee ei ole vastuolus tunneli rajamise ideega: rongipraam, mille saab käima panna suhteliselt kiiresti, on võimeline kasvatama rongiliikluse sellise mahuni, mis annaks selge kinnituse tunneliinvesteeringute vajalikkusele ja majanduslikule tasuvusele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.