Euroopa Liidu rahastatud Helsingi–Tallinn raudteetunneli uuring anti üle Eesti ja Soome transpordi eest vastutavatele ministritele ja pealinnapiirkondade esindajatele Tallinnas 7. veebruaril 2018. Igati sisukas uuringus jäid siiski käsitlemata rongipraami võimalused, kirjutab Soome Riikliku Kriisivarude Keskuse juhtiv analüütik Hannu Hernesniemi.

- Hannu Hernesniemi
- Foto: Erakogu
Rongipraam veab kauba- ja reisironge samamoodi nagu tavapraam veokeid, sõiduautosid ja reisijaid. Väidame, et rongipraami idee ei ole vastuolus tunneli rajamise ideega: rongipraam, mille saab käima panna suhteliselt kiiresti, on võimeline kasvatama rongiliikluse sellise mahuni, mis annaks selge kinnituse tunneliinvesteeringute vajalikkusele ja majanduslikule tasuvusele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.