21. oktoober 2013
Jaga lugu:

400 päeva transpordituru tasakaalupunkti nihkeni

Logistika Aastakonverentsi peakorraldaja Illimar Paul kirjutab, mis juhtub transpordis, kui Läänemerel sõitvate laevade heitgaasile hakkavad kehtima rangemad väävlisisalduse nõuded .

Meile meeldib elada puhtas ümbruses, liiklusummikuid ei salli keegi ning madalamad transpordikulud toetavad väliskaubanduse arengut. Samas on autovedude eelisteks laevade ja raudtee ees kiirus ja paindlikkus, tänu millele on maanteetransport vaatamata EL-i jõupingutustele säilitanud oma ülekaaluka liidripositsiooni. Eurostati andmeil on Euroopa sisestest rahvusvahelistest vedudest (mõõdetuna tonnkilomeetrites) teostatud autotranspordiga 77%, raudteega 17% ja laevadega vaid 6%. Mõned nädalad rohkem kui aasta pärast on vastupidiselt ELi püüdlustele oodata transpordituru tasakaalupunkti äärmuslikku nihet autotranspordi osakaalu veelgi suurema kasvu suunas.

2015. aasta 1. jaanuarist jõustub IMO (Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon) otsus, mille kohaselt ei tohi Läänemerel, Põhjamerel ja Inglise kanalis sõitvate laevade kütuse ja heitgaaside väävlisisaldus ületada 0,1%. Praegu on nimetatud piirkonnas vastavaks piirnormiks 1,0% (kümme korda kõrgem). Selle nõude täitmiseks on kolm peamist viisi: LNG-mootorite paigaldamine laevadele, heitgaaside puhastamine märgfiltreerimise teel (Scrubber) ja diiselkütuse kasutamine raske laevakütuse asemel. Vaatamata kasutatavale meetodile, on eeldada merevedude kallinemist 30% võrra.

Muudatuse eeldatavad mõjud on ELi Valge Raamatu loogika ja modaalse nihke püüdlustega vastuolus. Kuna tegemist on IMO poolt rakendatava meetmega, puudub sellele ELi vastumeede merevedude konkurentsivõime languse kompenseerimiseks. Turg aga ei jäta niisugusele muutusele kindlasti reageerimata. Soome teadlaste uuringutulemustele tuginedes kujuneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Eesti ülekoormatuimaks teeks. Kas nõudluse hüppelise kasvu tingimustes üldse jagub kõikidele soovijatele veoautosid? Kuidas reageerivad laevakütuse ja merevedude kallinemisele kütusemüüjad, raudtee- ja autovedajad? Eesti eksportööride jaoks on võtmeküsimuseks, kuidas mõjutab kavandatav muudatus nende tarnekindlust ja toodangu hinda sihtturgudel? Logistikaettevõtted murravad pead, kuidas valmistuda muutuseks nii, et kasvaks nende edu konkurentide ees? Mis täpsemalt 400 päeva pärast juhtuma hakkab, on arutelu all 13. novembril Tallinnas toimuval 15. Logistika Aastakonverentsil.

Loe konverentsi kohta lähemalt SIIT.

Konverentsile saab registreeruda 6. novembrini SIIT.

Autor: Illimar Paul

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppLogistikauudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee