Ust-Luga saigi Eesti jaoks ootamatult valmis

annab võimaluse kasutada ressurssi uute kaupade vedamisel ja need ei pea olema ainult naftasaadused. Statistika näitab, et praegu ei ole vabanenud ressurssi kasutusele võetud. Kui veebruari lõpuks olid Eesti Raudtee infrastruktuuril veetud kaubamahud eelmise aastaga võrreldes plussis 15,8%ga, siis praeguseks on aasta jäänud kokkuvõttes plussi veel vaid 5%ga.

Naftale on asenduseks oodatud konteinervedusid, kuid nende arendamisega on Eestis jäädud aeglaseks. Muuga CT teatab küll, et nende terminali läbib üha enam konteinereid ja Eesti Raudtee paneb käiku uusi konteinerronge. Tallinna Sadam jääb aga konteinerite mahtude kasvult ikkagi alla naabersadamatele, rääkimata, et naabersadamates on konteinerite hulk nagunii suurem. Augusti lõpuks olid konteinerveod Peterburi sadamas aastaga kasvanud 31,9%, Klaipeda sadamas 43%, Tallinna Sadamas aga 20,7%.

Seejuures on Tallinna Sadam valmistunud juba aastaid konteinerite käitlemise suurendamiseks, laiendades konteinerterminali ala. Nüüdseks on uue konteinerterminali valmimine mattunud kohtuvaidlustesse senise monopoolse konteinerterminali operaatori Transiidikeskusega. Nii peabki tunnistama, et igavesti valmima jääva projektina tundunud Ust- Luga naftaterminal sai ikkagi ootamatult varem valmis kui Tallinna Sadama vastukäiguna mõeldud konteinerterminal.

Kolumn ilmus Äripäeva infolehes Transport ja Logistika.