Liiklusõnnetuste arvu vähenemine on liikluskindlustuse hinna alla toonud

Teada-tuntud tõsiasi on see, et vedaja vastutab veose säilitamise eest veose vastuvõtmisest lähtekohas kuni selle toimetamiseni sihtkohta. Paraku pole keegi kaitstud pahatahtlike rünnakute eest teel või küberruumis logistikat korraldades. Abi ei pruugi olla ka tavapärasest veosekindlustusest. Kuidas ikkagi võimalikke kahjusid vältida?

Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.

Mullu oli liikluskindlustuse väljamakstud nõuete ehk õnnetuse toimumisel välja makstud hüvitiste summa 74,5 miljonit eurot, 2022. aastal oli see aga 69 miljonit eurot. Millises kuus toimub rohkem liiklusõnnetusi ja kus kõige sagedamini? Seekordses statistikablogis keskendub statistikaameti analüütik Egle Loorits just liikluskindlustuse andmetele.

Käesoleva aasta algusest Eestis kehtima hakanud mootorsõidukimaks ja sellele eelnenud ostubuum läinud aasta lõpus mõjutasid tugevalt sõidukikindlustuse turgu, tuues kaasa kindlustusmaksete vähenemise.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.