Automaksu tulek asetas sõidukikindlustuse turu surve alla
Käesoleva aasta algusest Eestis kehtima hakanud mootorsõidukimaks ja sellele eelnenud ostubuum läinud aasta lõpus mõjutasid tugevalt sõidukikindlustuse turgu, tuues kaasa kindlustusmaksete vähenemise.
Aasta esimene kuu tõi Euroopas kaasa 22,8% kaubakahjude kasvu võrreldes aasta varasema ajaga ning risk pole suurenenud mitte üksnes kaupadele, vaid ka juhtide turvalisusele. Üha suuremaks probleemiks on saanud aga nn fantoomvedajad, kelle tegevus on võtmas organiseeritud kuritegevuse mõõtmeid.
Äripäeva Autovedajate aastakonverentsil tegid IIZI ärikliendiüksuse juht Kaido Konsap ja analüütik Tiit Jõgi ülevaate kindlustusturu hetkeolukorra kohta. Muuhulgas arutati ka tuleviku väljakutseid keskendudes eelkõige liiklus- ja kaskokindlustuse arengutele.
1. detsembril jõustunud liikluskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida ka maastikusõidukitele, näiteks mootorsaanidele ja maastikusõidukina registreeritud ATV-dele.
1. detsembril jõustuvate liikluskindlustuse seaduse muudatuste kohaselt laieneb liikluskindlustus kõikidele üksnes mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Samuti sõidukitele, mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ning mille mass on suurem kui 25 kg. Laieneb ka kindlustuskaitse sisu – kindlustus hüvitab kahju liike, mida seni ei hüvitatud.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.