Transpordiameti värske statistika kohaselt hukkus Eesti teedel juhtunud liiklusõnnetustes mullu 68 inimest (2023. aastal 59). Liiklusõnnetused on viimase viie aasta jooksul kasvanud märgatavalt. Kui 2020. aastal toimus Eestis 1406 liiklusõnnetust, siis 2024. aastal juba 1848. Neis õnnetustest kannatanute arv kasvas 2020. aasta 1617 inimeselt 2086 inimeseni mullu.
Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei nentis, et vähemalt osaliselt on sagenenud liiklusõnnetuste põhjused seotud teede kvaliteedi langusega. „Juba aastaid krooniliselt alarahastatud Eesti teede seisund läheb aina kehvemaks ja samuti ei piisa vahendeid arendustegevuseks ning seeläbi väheneb ka teede ohutus,“ ütles Trei.
NB! Milliseid ohte kujutab taristuehituse alarahastus meie maanteede seisukorrale ja millal saabub hetk, mil oleme sunnitud ohutuse tagamiseks piirkiiruseid vähendama, analüüsitakse põhjalikumalt 29. jaanuaril toimuval Autovedajate Aastakonverentsil "Konkurentsivõime tööriistad vedajatele - täna ja homme"
Vastava ettekandega esineb Taristuehituse Liidu ja Tallinna Teed juhatuse liige Jüri Läll.
Tutvu konverentsi programmiga ja pane end kirja SIIN!
Üks võimalus teede turvalisust tõsta oleks põhimaanteede neljarajaliseks väljaehitamine. Trei sõnul selgus Transpordiameti ühest varasemast analüüsist, et kui Eesti kolme põhimaantee ning Tallinna ringtee 1+1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks tänasele Tallinn-Tartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25 ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra igal aastal.
Samuti tuleks suurendada investeeringuid liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks. Hetkel veel kehtivas Teehoiukavas aastateks 2024–2027 on liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks planeeritud aastatel 2024–2025 kulutada 1,5 miljonit eurot, kuid liiklusohutusprogramm näeb ette, et vajadus kahe aasta peale on 12,3 miljonit.
Transpordiameti hinnangul peaks riigiteedel aastas ümber ehitama vähemalt 50 liiklusohtlikku kohta, selleks et säästa 0,65 hukkunut aastas ja 8 raskesti vigastatut. 2023. aastal ehitati ümber 39 liiklusohtlikku kohta, 2024. aastal14 liiklusohtlikku kohta ning 2025 on plaanis kümne liiklusohtliku koha ümberehitamine.
Eelmise viie aasta jooksul investeeriti selle meetme mahus summas ca 28 miljonit ehk ca 5,6 miljonit eurot keskmiselt aastas. Trei lisas, et 2025. aasta teadaolev plaanitav rahaline maht selle meetme raames on 0,9 miljonit, mis on vaid ca kuuendik eelmise viie aasta keskmisest.
Taristuehituse Liidu hinnangul tuleks riigiteede võrgu säilitamiseks ja seeläbi ka sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks hoida selle meetme rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid ette on 2025. aastal nähtud vaid ca 100 miljonit eurot. See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on riigiteede hoiu krooniline rahapuudus jõudnud praeguseks staadiumisse, kus juba alates eelmisest aastast oleks tulnud riigimaanteedesse suunata vähemalt 450 miljonit eurot.
Eestis on riigiteid 2024. aasta alguse seisuga ca 17 000 kilomeetrit. Teede olukord paranes kuni aastani 2021, kuid nüüdseks on paranemine seiskunud ning arvestades rahapuudust ootab ees teekatete kvaliteedi kiire langus. Ka Soomes on viimaste aastakümnete jooksul pidevalt vähenenud teehoidu suunatud investeeringud. See on kaasa toonud olukorra, kus halva kattega riigiteede kilomeetrid on viimase 12 aastaga kolmekordistunud.
Seotud lood
Alates uuest aastast peavad veokijuhid olema teeäärsete kontrollide käigus valmis kontrollijatele esitama 56 päeva töö- ja puhkeaja andmed varasema 28 päeva asemel, ehk kontrollitav periood pikenes kaks korda, kirjutab Autoserti juht Lenno Põder.
Uuest aastast peab Euroopa Liidu reeglite järgi olema kõik rahvusvahelisi vedusid tegevad veokid ja bussid olema vastutatud nutikate sõidumeerikutega. Suuremad riigid survestasid seda tähtaega edasi lükkama, kuid tulutult. Küll aga pakkus Euroopa komisjon koos liikmesriikidega välja omapoolse kompromissi.
Tuntud taristuettevõtja Sven Pertens sai endale üllatuseks kaela kaks kriminaalasja. “Nagu siin muudest juttudest kuulda on, siis püütakse otsida veel episoode.”
Üks kahtlustus puudutab Rail Baltica ehitust
Taristuehitusettevõtte TREV-2 Grupi omanik ja juhatuse esimees Sven Pertens teatas, et on saanud kahtlustuse tema vastu algatatud kriminaalasjas.
Distantsi hoidev püsikiirusehoidja on Saksamaa kiirteel seatud 140 km/h peale, noored motohuvilised sisustavad oma aega nutitelefonides ning kahetonnises järelhaagises veerevad kaasa krossitsiklid koos vajaliku varustusega. Õige pea on Prantsusmaal, Romagnes algamas juuniorite motokrossi maailmameistrivõistlused.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele