„eFTI määrus“ ja kaubaveoteabe digitaliseerimine: millal ja mil moel see reaalsuseks muutub?
Termin eFTI (electronic freight transport information) on käibel juba mõnda aega ning alates 21. augustist 2024 on sellekohane määrus kohaldatav kõikides EL liikmesriikides. Mida see määrus endast kujutab ja millal see tegelikult toimima hakkab, selgitavad TGS Balticu nõunik ja vandeadvokaat Indrek Kukk ning jurist Mart Kägu.
Euroopa Liidu transpordivaldkonna õigusloomes on käibel juba mitmeid aastaid lühend „eFTI“. Lühend tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2020/1056 pealkirjast - electronic freight transport information. eFTI määrus loob EL tasandil aluse kaubaveoinfo digitaalsel ja masintöödeldaval kujul vahetamiseks riigi ja ettevõtja vahel kui ka ettevõtjate omavahelistes majandustehingutes.
eFTI määruse eesmärgiks on infovahetuse protsesside kiirendamine ja lihtsustamine ning paberkandjalt üleminek digitaalsele infovahetusele. Määrus puudutab kaubavedu maanteel, raudteel, õhus ning siseveeteedel.
Seotud lood
Eesti juhitava üle-Euroopalise digitaalse kaubaveoplatvormi eFTI4EU loomine on hoogsalt käivitunud ning võimalus vedada üle-Euroopa paberivabalt mistahes kaupa, mistahes transpordiga, peab olema loodud aastaks 2026. Samaks ajaks peab olema lõplikult valmis ka üle-Euroopaline digitaalse allkirjastamise süsteem.
Eesti eestvedamisel ja Euroopa Liidu kaasrahastamisel asutakse läbi viima rahvusvahelist projekti eFTI4EU, mille eesmärk on arendada välja elektrooniliste veodokumentide kasutamise süsteem.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis 14. aprillil projekti DIGINNO-Proto raames läbi viidud riigihanke „E-Veoselehe prototüübi valmistamine ja testimine“ tulemusena lepingu Leedu ettevõttega FITEK EDI, kes on rahvusvahelist tuntust pälvinud oma e-arvelduse lahendustega.
MKMi tellimusel valminud analüüsi tulemusel leiti, et elektroonilise veoselehe info vahetamise teenuse loomiseks on kõige mõistlikum teenus välja arendada avaliku sektori eestvedamisel ja teha seda nii, et tulevikus saaks seda kasutada ka kogu ülejäänud Euroopa.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
3
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
6
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Viimased uudised
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Konverentsid
Hetkel kuum
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele