Riigilaevastik hangib suursaarte vaheliseks viiendaks parvlaevaks ainulaadse energiatõhusa laeva, mis saab sõita ka täielikult vesinikkütusel ja opereerida müra- ja vibratsioonivabalt.
- Uus parvlaev võtab peale ligi 200 sõiduautot või 16 suurveokit koos 50 sõiduautoga. Foto: Riigilaevastik
Kliimaminister Kristen Michal ütles, et laeva hange on hea näide, kuidas loodust hoides majanduse arendamisse panustada ja Läänemerd puhtana hoida. „Parvlaevade tehnoloogia edasiarendus on vajalik, et saarte inimeste ja külaliste jaoks ühenduste kvaliteeti tõsta. Energiat tõhusalt kasutades saame riigina, klientidena iga euro eest rohkem sõite ja seda rohkem loodust hoidval viisil,” lausus Michal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
AS-i Eesti Varude Keskuse (EVK) poolt tänavu kevadel omandatud Pakrineeme veeldatud maagaasi vastuvõtukai ja sadamakinnistu arendamine püsib lubatud ajagraafikus ning vajadusel saab juba tänavu talvel hakata Eestis ujuvterminali kaudu LNGd vastu võtma.
23. oktoobril avaldas riigihangete register Riigilaevastiku hanke uue töölaeva projekteerimis- ja ehitustööde teostaja leidmiseks. Uus töölaev valmib 2026. aastal ja tagab riigile parema võimekuse regulaarseteks poitöödeks ja laevateede hoolduseks, kaasaegsete teadusuuringute läbiviimiseks, reostustõrje korraldamiseks ja päästeoperatsioonideks.
Kümne aastaga on Eestis nutipoide arendus saavutanud taseme, mis võimaldab koguda väga suurt hulka erinevaid andmeid. Riigilaevastiku avatud uste päeva aruteluringi eksperdid leidsid, et kuna huvi andmete vastu on nii ettevõtluses, teaduses kui tavakodanike hulgas ja seda nii Eestis kui välismaal, tuleb panna alus nutipoide võrgustikule.
Reedel, 29. septembril toimub Hundipea sadamas Riigilaevastiku avatud uste päev, mis tõstab fookusesse uued tehnoloogiad, tuleviku laevad ja Eesti nutipoide võrgustiku arendamise perspektiivi. Avatud uste päeva programmi avab Eesti esimese tehisintellektil põhineva mehitamata teaduslaeva pidulik ristimine ja veeskamine.
Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.