Tartus saab esimesena Eestis sõita vesinikubussiga

Transpordisektor toodab suure osa tänastest süsinikuheidetest, mistõttu on jätkusuutlike lahenduste leidmine väga oluline. Muutustega ei saa enam oodata ning sobivaid lahendusi on vaja kohe. Kuigi väljakutse on suur, sobivad selle seljatamiseks õnneks suuremal või vähemal määral kõik alternatiivsed energiaallikad: HVO-diisel, biokütus, elekter ja vesinik.

Eesti peaks seisma selle eest, et raskeveokites biometaani kasutamisele tekiks Euroopa Komisjoni määruses samasugune erisus nagu e-kütustel sõiduautode määruses, kirjutab Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur.

Autoettevõtete Liit analüüsis erakondade valimisprogramme ja uuris, milline on ühe või teise erakonna nägemus ühistranspordi tulevikus osas. Ühtlasi esitas suurematele erakondadele viis täpsustavat küsimust, et valijatel tekiks parem arusaam kandideerijate seisukohtadest ühistranspordi küsimustes.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) töötasid välja uue toetuse rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordi- ja tööstussektoris.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.