1. juulist alustas oma ülesannete täiemahulist täitmist riigi veesõidukeid majandav Riigilaevastik. Riigilaevastikul on 1. juuli seisuga ligi 300 veesõidukit alates hõljukitest ning lõpetades jäämurdjatega.

- Multifunktsionaalse reostustõrjelaeva Kindral Kurvits üleandmine piirivalvele 2012. aastal.
- Foto: Raul Mee
„Riigilaevastiku loomist on pikalt ettevalmistatud, tänan suure töö tegijaid. Viie valdkonna laevastike ja veesõidukiparkide kokku koondamine on Eesti jaoks oluline riigireform. Ühine laevade kasutamine, üksteise toetamine ja laevade ristkasutus annavad parema kvaliteedi ning hoiavad kokku maksumaksja raha,“ märkis kliimaminister Kristen Michal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.