Kütusetarbimine vähenes jaanuaris ligi 5 protsenti

Eesti Õliühingu teatel suhtuvad siinsed kütusemüüjad kriitiliselt ideesse kuvada tanklates lisaks kütuste liitrihinnale ka 100 kilomeetri läbimiseks kuluvat rahasummat. Küsitav on nii selle reformi vajalikkus, kui ka lahenduse efektiivsus, lisaks tuuakse välja mitmeid tehnilisi küsimusi, mis teeks selle muudatuse keeruliseks.

Eesti plaanib üle võtta direktiivi, mille jõustumisel peavad kütusemüüjad tanklates kuvama, kui palju maksab iga kütusega 100kilomeetrise teekonna läbimine.

Maksu- ja tolliameti kütusemüügi koondandmed näitavad, et detsembris tarbisid eestlased vähem mootorikütuseid – üleeelmise aastaga võrreldes langesid nii diislikütuse kui ka mootoribensiini müüginumbrid. Kogu aasta võrdluses oli diislikütuse müük õrnas plussis, kuid mootoribensiini tangiti üle 3% vähem, kui möödunud aastal, vahendab Eesti Õliühing.

Nädalavahetusel lepiti Euroopa Liidu tasandil kokku poliitikainstrumentides, mis peaksid tagama ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamise. Üks kokkuleppe nurgakividest on kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine transpordikütustele, mis võib märgatavalt mõjutada tanklates müüdava kütuse hinda Eesti tarbija jaoks, leiab kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.

Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.